Laadisin öösel lustikummutit, aga unustan hommikul maha. Kõrvaklapid on kaasas, mis tähendab hetkelist mõtiskelu tööl kapi juures, kus mul on CD-mängija ja hunnik plaate, mis oleks pisut turgutav, aga samas staatiline? Muidugi ooper. Ajan kaks ooberit segi (kuulan „Parsifali” ja arvan seda „Lohengriniks”) ja saan sellest aru alles lõpumängu ajal.
Kui buss peatusesse jõuab, on selle ees teine buss, millest tuleb välja kasukas ja kootud mütsis inimene, kes selja tagant meenutab kõnnaku poolest joodiknaabrit, aga täna on ta nähtavasti kaine, sest leiab eksimata üles oma postkasti ja saab välisukse lahti kiiremini kui muidu saan mina, kelle võti ei taha hästi keerata. Paraku tähendab tema järel sisenemine, et mul tuleb kas sõita üles temaga samas liftis, mida ma ei taha, või oodata järgmist. Ootan järgmist ja saan ka tema kainest olekust hoolimata sõimu osaliseks. See on nõnda leebe, et saan aru, et ta nimetab mind lolliks. Võimalik, et purjuspäi sõimab ta teist teksti või siis lihtsalt artikuleerimata kõnet.
Täidan ära valla rahvaloenduse paberi ja mõngutan, kui onkel seda täna viima ei tule, pean minema seda homme vallamajja ära viima. Paberil on kirjas, et peab 24. oktoobril tagasi olema, mis on laupäev, mil mu teada on vallamaja kinni. Ent siis käib uksele kopp-kopp, ukse taga on sama onkel kui kõik need aastad on olnud, pistan talle paberi näppu, ta küsib paar asja prantuse keeli üle (saan aru!), tänab ja läheb minema. Mure murtud, homme vallamajja minema ei pea.
Elutoa aknal on täna toimunud hirmus „vere”töö – ööliblikas on lennanud päeval aknasse, akna peal on Zygiella x-notata võrk, rabelemine on olnud hirmus, võrk kõik katki ja liblika tiivatolmu täis, aga nüüd on liblikas võrgu keskel ämbliku haardes, kes teda parajasti tühjaks imeb. No vähemalt ei kõngenud kuhugi lambinurka, vaid keegi sai temast priske kõhutäie. (Ükspäev just arutasime, kuidas Eestis korterisse sattunud porikärbes üles ainsa ämblikuvõrgu, mis oli WC-poti taga; ma pakkusin, et kaval ämblik tegi vastassoost porikärbse häält.)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment