Lätis on päeva uudis libameteoriit, aga siinkandis see, et kuskilt on ära karanud suur kaslane ja luusib linnalähedases metsas ringi. Muidugi on teda näinud üksainus inimene ja Teraskodu loomaaed, kust ta väideti ära karanud olevat, kinnitab ajalehe usutluse peale, et ei-ei, neil on kõik kiskjad alles ja kindlalt riivi taga, aga vat riigis on 800 eraisikut, kellel on kodus ohtlikke loomi, vahest pani neilt plehku. Sajakonna kilomeetri raadiuses olla juba nädal aega nähtud ebatavaliselt suuri käpajälgi (võin täitsa kindlalt kinnitada, et mitte nendes metsades, kus 18. skp käisin).
Prantsuse keelde minna ma ei jõua; ühelt poolt valutab süda, et mis saab järgmine kord, kui peaks olema kontrolltöö, aga teisalt läinuks mul prantsuse keelde minnes umbes viis tundi päris-tööaega kaotsi. Ei jõua isegi sööma. Võileivaautomaat on tühjaks söödud, selles on alles ainult kolm pudelit kakaojooki. (Võib-olla metsik metsloom sõi, peaks lehele teatama.)
Muidu on sügis täitsa kohal, kuigi ringsõidubussid vuravad veel mitu korda tunnis tööakna alt läbi. Täna on need muide pealt lahtised.
Ka täna tuleb jaama juurest minuga sama bussi peale joodiknaaber. Seekord kakerdab maja välisukse ees ka tema abikaasa, kes ei ole palju parem, nii et õnneks pääsen enne sisse ja liftiga üles.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment