T, 1094. päev: sõidukite häälestamine ehk miks Norras maksapasteeti ei sööda

Eile koolitusel arvas koolitaja, et Caterpillar masina- ja jalatsitootjana on eri ettevõtted; uurin järele ja ei ole, sama on! Nagu peaks olema see Peugeot, mis toodab pipraveskeid, sama, mis toodab autosid (õigemini see Peugeot, mis toodab autosid, on sama, mis juba muistsest a'ast toodab pipraveskeid). Mantlitootja Bugatti seos autotootjaga on seni lahendamata. (Suurt ei ole.)

Käin silmaringi arendamas loengul, kus räägitakse „Pipi Pikksuka” ja rootsi kriminullide tõlgetest. Eks ma „Pipi Pikksuka” tea paremini kui rootsi kriminulle, nõnda on see ettekanne huvitavam (ja eks ettekanne ole parem ka). Publikus on meie rahvast väga vähe (ma ei näe meie majast kedagi) ja eestlasi, kellele ju ometi „Pipi Pikksukk” peaks korda minema, on vähem kui arvasin. Hiljem mainin loengut oma viimatistele õpingukaaslastele ja näib, et ma pean loengumärkmed nende jaoks puhtalt ümber kirjutama. Siin ainult paar muljet.

„Pipi Pikksuka” algupärandi ilmumise ajal 1945 ei olnud neger kuidagi halvustav sõna (Eefraim Pikksukk oli pärismaalaste kuningas, rootsi originaalis negerkungen), aga esimeses USA tõlkes (1950) on selle asemele pandud king of the Cannibal Isles, esimeses Briti tõlkes (1954) on Cannibal King ja uusimas Briti tõlkes (2007) on hoopis king of the natives. Mu isiklik arvamus on, et järgmises Briti tõlkes seisab seal veelgi ülema poliitkorrektsuse nimel hoopis king of the indigenious people, kuivõrd ka native on paha, sest meenutab kolonialismi. Esimeses prantsuse tõlkes (1952) oli roi ches les Nègres, 1962. a väljaandes aga juba roi quelque part en Afrique, uues (1995) tõlkes roi des Cannibales. Aga 1952. a prantsuse tõlkes oli asjaolule, et kui Pipi läheb isa juurde, siis saab temast „neegriprintsess”, lisatud, et siis teenivad kõik isa „neegeralamad” ka teda, Pipit! ☺ (et je deviendrai princesse royale avec tous les sujets nègres de mon père pour me servir). 1962. a väljaandes jäeti nègres ära (... avec tous les sujets de mon père pour me servir). Uues tõlkes seda lisandit enam ei ole.

Rääkimata sellest, mida tehti tõlgete piltidega ja kuidas toimetajad (mitte tõlkijad!) on teost „lastele kohasemaks” nüginud.

* * *

Postkasti kohal on garaažiaknad, millest paistab prügikast, mille kohal põleb alati tuli. Et maja suuruse kohta on prügikast pisut väiksevõitu, vaatan tavaliselt postkasti kontrollides, kas prügikast on tühi, saab oma prüginatukese hommikul ära tuua (eeldades, et nädala sees inimesed öösiti tuba ei kraami ja prügikasti üle ei kuhja). No täna näen seal vaatepilti, et joodiknaaber sobrab õlgadeni prügikastis ja just on sealt välja venitanud mingi punakat karva rõiva. Ta peab olema teinud seda juba päris kaua, sest liftide juurest on suitsuhais ära lahtunud. (Kunagi prügikast põles, meenub. Mine tea, millest tuli alguse sai...)

Emalt kiri, milles saadab ajaleheväljalõike masintõlke teemal (link on homses postituses).

Alustan suurfilmi The New World (2005) vaatamist juba mitmendat korda. Jaksan vaadata pool tundi. Kuigi kaameratöö eest pandi operaator üles Oscari saamiseks, ta seda ei saanud, vast sellepärast, et metsastseenides on valgetasakaal paigast ära (inimesed on rohekad).

* * *
Skannin vanu pilte. Kauged-kauged ja toredad ajad... meeldejäävad kohad...

...ja üllatavad avastused: näiteks teadsin, et Šveitsis on kaks Kuradisilda, ja ühe teadsin olevat sellise:

Nõndap matkasin ka teise juurde, mis selgus olevat täitsa tavaline vana kivisild:
























Selle juures oli maja:

















Maja küljes paistis silt. Mõtlesin, et ju vast mingi asutus, ja kõndisin lähemale lugema.
















Ja vat seda ma üldse ei teadnud, et Paracelsus oli sündinud Šveitsis!