K, 1083. päev: kolmapäev

Eile kirjutas leht, et laga, mis oli üleeile õhtul Vabaduse puiesteel, kust hommikul oli läbisõit hoopis kinni, ja mille tekitajaid võinuks arvata karjunud olevat „Rossija-rossija!”, tekitas hoopis tänavalaat (kui kesklinna läbistab kaks tänavat, on ju nii tore teha nendel laat, eksju, et müüa seal kummituhvleid, eksju, nii mõnus, eksju).

Keelehuvilistele: lõpuks on Wikipediasse ilmunud eksonüümide ja endonüümide artikkel.

Kaks korda aastas uuendatava uute töötajate juhendi peatüki täiendamine, mida oli vaja augusti lõpuks, mida ma muudkui edasi lükkasin, kuni augusti lõpus enam aega ei olnud ja 1. septembri hommikul tuli sakslaselt projektijuhilt meil, et kus on mu peatükk (või siis tegelikus sõnastuses, et ta tunneb huvi, kuidas mul ka peatüki uuendamine läheb jne, aga sõnum oli siiski sama). Vastasin, et neljapäeva õhtuks saan valmis. Saan juba täna. – Insenerimõtlemisega adun kirjutamise ajal, et siis, kui see ilmub, on meil just võetud kasutusele teatud uus tarkvara ja kõik ekraanipildid tuleks juba nüüd (kui seda veel ei kasutata!) ajakohastada. Jätan selle projektijuhi mõelda ja lahendada.

Tööjuures on kummaski trepikojas kaks lifti; ei tea kunagi, kumb tuleb. Liftiveerses toas töötajad (või turvatöötajad, kelle kuvarile liftiesiku pilt läheb) võiksid hakata liftiesist jälgima ja pidama arvet nende inimeste üle, kes kohe pärast nupuvajutust astuvad liftiukse ette: kas see, et nad astuvad õige ukse juurde, on juhuslik või mitte. Objektiivse tulemuse saamiseks tuleb uurida ka liftide liikumismustrit, tarkvara, müra ja muid välistavaid tegureid; aga ikkagi on põnev teada, kas keegi suudab ära aimata, kumb lift tuleb, statistilisest tõenäosusest sagedamini.

Der Siebert kirjutab, et Raudrist, mille erimid on olnud Saksa tankide ja lennukite riiklikuks eraldustunnuseks alates 1914. aastast, loodi 1813 Saksa Ordu risti (u 1200) eeskujul. Veel saab teada, et lähedal peaks olema tankikoolituskeskus ja et Saksa meessõjaväelane tohib kanda kuni kaht tagasihoidlikku sõrmust. NATO riikide pagunite loetelus on ka Eesti admirali pagunid (mu teada Eestis seda aukraadi kellelgi olnud ei ole: Johan Pitka oli Vabadussõjas kontradmiral ja temast kõrgemat aukraadi Eesti Mereväes rahuajal anda ei saa, arvati vanasti, enne kui Tarmo Kõuts ülendati viitseadmiraliks, sic transit gloria mundi, eks tulevikus ole Eesti mereväes sedasi kindlasti ka suuradmiral ja maaväes feldmarssal).

* * *

Üleeile jäi kirjutamata, et õhtu lõppes filmi „Aleksander Nevski” (1938) esimese kolmveerandtunniga. Peaks olema kohustuslik vaatamine kõigile eestlastele, et mõista, kust tuleb napakas mõte nimetada Eesti Vabadusristi teutooni ristiks – see tuleb just sellestsamast filmist! Selle filmi õige määratlus peaks olema komöödia, kohati on ohjeldamatult naljakas (eriti neile, kes on näinud vene muinasjuttude joonisfilme), näiteks vürst Aleksandri kodused olud, ainult hüüdlausete ja vanasõnadega vestlevad novgorodlased ning Saksa Orduga Pihkvasse sattunud kardinal (wtf?!). William Urbani Saksa Ordu sõjaajaloos on Jäälahingust umbes 10 lk ja filmist terve lehekülg, kus üldiselt nenditakse, et lahingu ajalooliste asjaoludega filmil palju sidet ei ole ja kuigi relvastus (sh kiivrikaunistused) on tõesti autentseist piltallikaist pärit, ei ole seda jalaväelaste (kes pidid olema eestlased ja lätlased) kääbuskasv; sisu on puhas 1930. aastate lõpu propaganda.

Aga jah, N. Liidus ei osatud propagandafilmi ikka üldse teha.

Täna alguses Amazonist täna saabunud lõbus film Top Secret! (1984) ja seejärel filmi „Aleksander Nevski” Jäälahingu osa (umbes pool tundi). See on üks suurimaid raudrüütlilahinguid filmiajaloos üldse – linasse mähitud, pottkiivrites ja rõngasturvises ratsarüütleid on nii, et jää valge, kuigi päriselt oli Jäälahingus kokku Saksa poolel üksnes mingi 500–1000 meest ja optimistlikul hinnangul, kui iga rüütli kohta tuli ainult 25 jalaväelast (võis olla ka 40), ei olnud rüütleid lahingus tegelikult rohkem kui 40, kellest langes vanema riimkroonika andmeil 20 ja võeti vangi 6 – ja nagu ikka, nagu ikka, oli Vene poolel väge viis korda rohkem (riimkroonika järgi tulnud iga rüütli kohta kuuskümmend venelast, mis võib olla liialdus). Ei tuntud 1938. aastal mõõga ja mantli filmide jaoks vajalikku võitluskoreograafiat (mida isegi on filmis „Malev”)!

Kui lahing juba läbi ja vangidki taga aetud, siis otsustavad filmis Saksa väe riismed, et läheks õige jääauku suplema (mis materjalist „jää” on tehtud, ei tea, vahtplasti siis veel ju ei olnud; küllap puust).

No selle filmi pealkiri võiks pigem olla „Vene sõja eripära talveperioodil”.