Öösel sajab valju pahinaga vihma.
Loen, saan läbi Natteri raamatu. Muud sarja „Luftwaffe Classic” raamatud on rohkete piltidega ja umbes 11 pt suuruse kirjaga; siin on pilte vähe (sest neid on alles vähe), aga tekst umbes 8 pt suuruse kirjaga, maht seega tohutu. Ju vast tahtis kirjastus sellest masinast kunagi kirjutatud põhjalikema raamatu üllitada ühes köites.
Bachem Ba 349 Natter ei olnud rangelt võttes lennuk ega rakett, Bachem ise nimetas seda lihtsalt seadmeks (Gerät). Natter läks ajalukku sellega, et see oli esimene masin, millega tehti mehitatud vertikaalstart rakettjõul. Et see ei olnud lennuk, näitab muide see, et lahingutegevuseks määratud masinatel puudusid riiklikud eraldusmärgid, nagu neid ei olnud Saksa rakettidel (sõjast säilinud Natteritele lisati suvalised ristid pärast sõda).
Nattereid on alles üks või kaks masinat; raamat lahkab pikalt Silver Hilli laos oleva masina päritolu (jõudes järeldusele, et see on just see neljast Austrias liitlasvägede kätte langenud masinast, mida kohapeal tehtud fotodel ei ole), aga ei sõnagi Münchenis Saksa Muuseumis olevast Natterist, mida 1997 saadud kirjas Saksa Muuseum kinnitas koopiaks, kuigi Peter Cohauszi raamatu Deutsche Oldtimer Flugzeuge esimene väljaanne (1991; 1988. a seis) ütleb koosnevat kolme masina osadest. (1997 oli kavas käia Münchenis, kindlasti ka Saksa Muuseumis, enne seda küsisin järele, mis vanu Saksa lennukeid neil on ja mis on nende täpsed variandid ning seerianumbrid, mida nad lahkesti ka teatasid, mitte nagu Sinsheimi muuseum, mis seerianumbreid ise ka ei tea.) Inglise Wikipedia väidab, nagu oleks Silver Hillis olnud kaks Natterit, ehkki loetud raamatu järgi jõudis USAsse üldse ainult kaks, millest üks on praeguseks ennistatud (raamat on vanem, seal on veel ennistamata) ja teine hävis lennukatsel. Nõnda et äkki on ühest masinast saanud Wikipedia lihtsalt kaks, sest vineeripilbaste säilitamist üle 60 aasta ma hästi ei usu.
Põnev on raamatu järeldus, et pärast seda, kui liitlasväed leidsid, et ega neil odavat püststardiga mehitatud raketti vaja ei ole, isegi nii ei ole, et Bachemile ei pakutud tööd USAs, nagu paljudele Saksa lennuki- ja raketiehitajaile, aga kui 1940. aastate lõpul selgus, et N. Liidu võimaliku rünnaku vastu oleks Inglismaal vaja umbes sarnaseid õhutõrjerakette, pidid inglased leiutama jalgratast uuesti, samal ajal kui Bachem elas juba Argentinas ja tootis hoopis kitarre.
* * *
Käsitööprojekt on valmimas, lakin. Pärast ajutine kokkupanek ja esialgne katsetamine. Tulemus on rahuldav.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment