Eilne tõlketeemaline uni jätkub, seekord on käsil kogu Pariisi katakombindus ja tasapisi ka kõik see, mis jääb maa peale. No kes käskis eile uurida põhjalikult turismiinfost saadud kaarti, mis oli palju ülevaatlikum kui see, mida reisil tegelikult kasutasin ja veel uhke olin, et mul juba on hea taskukaart, mida ma selle uuega teen.
Üheksast veerandtunnine pisikoosolek tõlketehnikajuhiga. Oh oleks kõik koosolekud sama tõhusad! Veerand tunniga saab räägitud rohkem kui mõnel muul koosolekul mitme tunniga.
Loen meditsiinitekstist valesti, et mingi ravim on pingviinidele.
Arutelu, miks räägitakse eri keeli eri hääletooniga (nt prantslased ja hispaanlased peenikese häälega – kes oleks kuulnud bassihäälse kõnega prantslast!), mis loomulikult viib välja Catherine Tate'i tõlgisketšini ja „Muppet Show” rootsi kokani.
Belglane S käib küsimas asutuse aastaaruande eesti keele kirjavahemärkide kohta ja kurdab, et eesti keeles seisab töökohtade loetelu viimasel real hirmuäratavalt suure arvu ees sõna kokku, just nagu prantsuse sõna cocu, nagu oleks asutuse kõigile töötajatele sarved tehtud. Et temale see küll ei meeldi; küsib üle, kas see ongi eesti keeles nii ja kas muud sõna ei saaks. Viisakuse säilitamiseks ma muid sarnaseid näiteid ei too (nagu miks soomlastele on ülinaljakas Kohtu tänav, inglastele Kiek in de Kök ja venelastele Herne tänav). Ütleb, et läheb täna varem koju ja vaatab õige, mida mees teeb.
Rahvasuu räägib, et täna hommikul olla „Terevisioonis” kõnelenud lugupeetud Tartu Ülikooli lugupeetud professor ja arvanud, et inglise anecdotal evidence tähendab anekdooti, ja naernud selle peale ise kogu eesti rahva ees. Ja ise on professor!!
(Pigem on see „kinnitamata andmed”, et lugeja teaks.)
Mäletate, kunagi oli siin juttu avastusest, et hiired laulavad? (Selle postituse lõpus.) Täna viitan uudisele, miks karihiired siristavad. (Ja kui olen lingi siia pannud, siis avastan, et sarnane uuring tehti juba 30 a tagasi, vt karihiirte inglise Wikipedia artikli selle koha viide.)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Kinnitamata andmeid saab soovi korral ETV arhiivist kerge vaevaga kontrollida.
Voogedastuse vaatamist riigis, kus internet on tasemel, et veebiaadressi algusest „www” ära jättes arvatakse aadress valeks, ja voogedastuse alates kogu veebiühendus taaslähtestatakse, ma „kergeks vaevaks” ei nimetaks! ☺
Post a Comment