Loen – Arvi Mägi „Risti riik”. Arvan mõistvat põhjust, miks viljakas pagulaskirjanik oma suurteose üldse kirjutas: Välis-Eestis ju ei olnud saada Hillar Pulametsa „Jutustusi kodumaa ajaloost”, midagi oli vaja leida asemele, midagi uuemat kui vanaisade „Aita” ja „Leida” ning isade „Ümera jõel” ja „Meelis”, aga samuti nn keskmisele koolieale.
256 leheküljel, Karvikute kroonika I köites neljast, on jutuks 15 põlvkonda, mis tähendab keskendumist peamiselt põlvkondade vahetumisele ehk soojätkamise ja suremise üksikasjadele.
Toimetamise kiirust (tundub, et raamat on laotud vanal heal tuvasta-ja-prindi-põhimõttel) näitavad eriti raamatu lõpupoolt lõbustavad trükivead nagu „Baikani poolsaar”, „sete” resp. „see”, „kangemäks” ja sõnavahede ärajätmisest sündinud uudissõna „meiemaaelukohtasamalaastalkirjutabkroonik” (millele järgnevad sarnased „MoskvasuurvürstIvan” ja „VassiljevitšhakkasLiivimaapiirilehitamaIvangorodilossi”). Milleks üldse raisata sõnavahede peale trükipaberit, kui ka ilma saab? Iga raamat oleks vähemalt kümnendiku õhem ja metsa jääks kasvama sedavõrra rohkem puid.
Päevalehe enda retsensioonis heidetud võrdlus „Rehepapiga” võrdlust ei kannata, ammugi mitte „Mehega, kes teadis ussisõnu”. Retsensiooni kommentaarid ei ole kahjuks lugemist väärt, nagu EPL-s tavaks.
* * *
Rahvasuu räägib, et Evelin Ilves olla esimene, kes on üle kolkapatriotismist ja julges avalikult tunnistada, et Kalevi šokolaad on saast. Kommenteerijad kolkapatriotismist üle ei ole ja see varjutab loogika: Kalev on eestimaine, järelikult parim maamuna peal! ☺
Käige maailmas lahtiste silmadega ringi ja näete, et nii mõndagi asja, mida Eestis peetakse ainukordseks (nt Kalevi kvaliteediga maius või Tätte kvaliteediga laul), teatakse ka mujal. Isegi kui ka teistel maadel eksitakse pidama keskpärast erakordseks, tähendab, et selliseid „erakordsusi” on liiga palju, et nad saaksid olla tõeliselt erakordsed.
* * *
Päeval uisutamas. Arvan kogunenud olevat piisavalt julgust ja oskusi, et teist korda rinda pista Skorpion-marki uiskudega. Off-road küll, aga kõigepealt vaja ikka nendel liikumine on-road selgeks saada. Imelikul kombel kahandab uiskude rulaefekti eelmisest pisut suurem jalats, nii et rulaefekti pärast enam kannatama ei pea – aga seda enam teele kuhjatud sodi pärast. Näib, et kergliiklusteed põhimõtteliselt mitte keegi ei hoolda: sellel on alles hobusesõnnikukuhilad täpselt samas kohas kus aasta tagasi (kuigi lugematute jalgrattarataste all lamenenutena), rääkimata oksarisust ja aastaajast johtuvatest pöögikäbidest. Edasiminek on väga vaevaline ja imestavate pilkude all piinarikas. Uiskude laiuse tõttu vajan tavalisest laiemat teed, mida algul arvan olevat kergliiklustee sellel poolel, kus sõidavad puhastusjaama – või peaksin tegelikult kirjutama puhastuslossi – ehitusplatsi veokid. Seda on ehitatud juba üle kolme aasta ja praeguseks on müürid kerkinud kümne meetri kõrguseks; täitsa uskumatu, kui palju s...a on külaelanikud hakanud tekitama rohkem kui varem. (Või siis täitsa uskumatu, mis vanasti niisama jõkke partidele plädistada lasti.)
Esimese korra käin käpuli, kui parem uisk satub leherisu sisse, kui üritan mööda laveerida tee vasakus servas olevast kruusast, kus, nagu on selgunud, uisk veereda ei taha. Ronin üle piirde õigele, kitsamale teepoolele, kus tean olevat asfaldi enam-vähem sileda, ja jätkan seal. Ehitusplatsist möödumine kestab terve igaviku, sest seal on lahti jäetud ainult nii poole meetri laiune rada, mis tähendab, et vasakut uisku tuleb hoida otse ja paremaga ainult hoogu anda (tasakaalu ja suuna hoidmine on rulaefektiga nelikrulluisuga täiesti võimalik). Tean olevat teisel pool jaama laiema tee, kus enam tee keskel piiret ei ole, et seal siis saan tuurid üles võtta ja proovida, kuidas uisk veereb (nii kaugele ma varem nende uiskudega jõudnud ei ole). No selgub, et ka see on vähemalt kevadest – aga miks mitte mullu sügisest või veelgi varemast – saadik täis oksarisu, puulehti ja veel paksemalt pöögikäbisid kui esimene ots. Suurte 120 mm ratastega tasakaalu hoidmine veel selge ei ole (hoiad liiga ette, käid kõhuli, hoiad liiga taha, käid selili; kusjuures tagumine telg on kannast eespool ja selili käia sestap lihtne, ei ole nagu reasrulluisul, et takistuse tulles hoia raskus tagumisel rattal, aga selili ei kuku, sest tagumine ratas on kannast tagapool), selgub praktilisel viisil. Nagu ikka, kiireneb kriitilisel momendil mõtlemine, nii et jõuan langemise pealt mõelda, et kui ma nüüd küünarnukid kah partsti! maha lasen, siis saan rohkem haiget kui siis, kui ma lihtsalt randmekaitsmete peal hoo ära libisen. Maha jäävad mustad jutid ja küünarnukkide mahapanek läheb peaaegu õnneks (kui küünarnukk hoo pealt maha panna, võib kaitse paigast tulla). Tore asi on tervet käsivart kaitsev soomuskäis! Küünarnukil on ainult väike löögimarrastus.
Tuvastades, et selgi teel uisutamine on võimatu, võtan uisud alt (mis käib Skorpionidega õnneks kergesti) ja jalutan taas puhastusjaama ette, kus panen uisud alla. Tuttaval teeosal kulgeb sõit õhkõrnal allamäel paremini, kuni märkan kitsal teel vastu kõndimas nelja jalutajat, tähelepanu hajub ja nende vaateväljas käingi selili. Tagataskutes on taskurätipakid, aga maapinda tabab just selle kõrvane koht, kus asfaldi ja luu vahele jääb lööki pehmendama mitte polster, vaid selge lihas. Sajatuste saatel tõusen püsti ja teen näo, et mul on vaja kruttida kella, kuni jalutajad mööda jõuavad ja saan rahus edasi kooserdada.
Kokkuvõttes on tänane läbisõit 1,8 km, hirmuäratava keskmise kiirusega 5 km/h, olen selle vältel kolm korda kukkunud (et teiste uiskudega juhtub emake maa kõvasti tõmbama vähemalt 60 km tagant, peaks läbi olema vähemalt pool järgmise aasta limiiti) ja mõningad raskete uiskude tavalisest kõrgemale tõstmise lihased tulitavad hirmsasti valutada. Kougin silla najal uisud alt ja komberdan korterisse. Vahest tuleb ikka uurida majahoidja käest, kuidas saab jalgrattakuuri võtit, ja hankida omale liigutamiseks lõpuks jalgratas.
Katse, kas uiskudega Skorpion Multi Terrain saab sõita murul, nagu tootja väidab, on seega ikka veel tegemata.
* * *
Muidu palju piltide skannimist. Skanneriga on midagi juhtunud, 1200 dpi skann kestab kauem kui 3200 dpi skann.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment