Kes siis ei vaikiks, kui antakse suur ports majandusteemat tõlkida keelest, millest ta mitme kursuse kiuste suurt aru ei saa; kui sööklas on toiduks olend, kelle kehaehitus on võõras; kui vaja on kohe-kohe alustada lubatud kursust; kui meenus, et vaja on tänaseks kirjutada artikkel; ja kui eile saabus suguvõsa üht kaugemat salu korrastav loetelu?
Bussis piletikontroll, mis vast seletab, miks saabub buss sõiduplaanist 12 minutit hiljem. Kontrollil on koguni kiipkaardi luger, mis näitab, et mu kuukaart tõesti kehtib kuni 24. oktoobrini.
Rahvad, rassid, kultuurid: kui ma kilomeetripikkuse kohvikusaba lõpuks läbin ja hommikukohvilauda jõuan, on Prantsusmaal intensiivkursusel käinud kolleegi muljed juba otsas ja eesti seltskonnas istub prantslane C, kes, nagu selgub, hakkab sõitma Egiptusesse puhkama, ning kõik räägivad talle Egiptusest hirmu ja õuduse jutte. Egiptuse sanitaaroludest ikka ka, ning mainin, et inglise keeli on nende kirjeldamiseks olemas koguni termin Egyptian quickstep (st quickstep'pi tantsiskledes kemmergu suunas), nagu on veel paljudes maades tabava kõhulahtisuse kohta – ja siin kohal saan lõuad pidama, sest ainus, mis mulle meelde tuleb, on Prantsusmaa Napoleon's revenge. Viimasel hetkel!! Ei tea ka, kas peaks lohutama, et reisimeditsiinikirjanduse andmeil tabab kõhulahtisus lõunamaareisil niikuinii, iseasi on, millal ja kuidas. (Mis muidugi meenutab ka lugu, kuidas Soome eesti tudengid pannud loteriis peaauhinnaks välja „luksusliku lõunamaareisi kahele” mainimata, et nende sponsor on teatud Soome lahel liiklev laevafirma... ja no eks Eesti ole ju Soomest lõuna pool.)
Bussis istub õhtul mu taga kileda ja valju häälega naisterahvas Kagu-Euroopast ja aeg-ajalt laulab mobiiltelefoni.
Õhtul lähevad teatud meessoost skaibituttaval nimed sassi ja ma saan teate, et ta sööb ära ja suhtleb siis põhjalikumalt, mille järel on pandud musinägu. Mu vastus on lakooniline „?” ning siis saan teada, et eksitus oli. [Eksituste korral on peaasi muidugi, et mitte exitus letalis; loen praegu saksa ajaloolase Norbert Ohleri uurimust viimasest keskajal, väga põnev.]
Austraalia kirjasõber kirjutab hommikul, et sai eile kätte mu täpselt nädal tagasi posti pandud plaadi, mis läks seega kohale 6 päevaga. Mina olen jälle täna kätte saanud maanteed mööda 8 km kaugusel oleva mobiilifirma arve, mis on posti pandud täpselt kaks nädalat tagasi (ja mille maksetähtaeg on 15 päeva, st peab makstud olema homseks). Peaks firmale ütlema, et ei ole vaja saata arveid Austraalia kaudu!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment