Kiirustan tööle üheksaks.
Kell 10.02 kohvrit toodud ei ole.
Kell 11.41 ka mitte. Lõunale minna ei saa, passin kohvrit.
Kohver saabub pool üks, aga ilma pagasiotsijatele antud võtmeteta. Kahel lukul – nimetagem neid A ja B – oli kaasas kaks komplekti võtmeid, aga mitte A+A+B+B, vaid A+A+A+B. Andsin lennuväljale mõlema luku võtmed, st mulle jäi endale ühe luku kaks võtit. Odavad lukud küll, aga mu ainus rauasaag on taskunoa küljes, mis on just selles taskus, mille luku võtit mul ei ole! Nõnda et ees seisab luku lammutamine käepäraste vahenditega. Toanaaber soovitab, et ma pangu lukku teine võti ja keeraku tugevasti.
Muidu tavaline puhkusejärgne esimene tööpäev, mis kuidagi ei edene, sisukas nädal häälestas töölainelt täielikult ära.
Õhtul kohver korterisse, uhkete pilvede all tagasi poodi – süüa ju ka vaja, aga kes lubab poodi suure kohvriga? Jaama ees bussi oodates hakkab sadama; kui bussi vahetan ja enda oma ootan (ei viitsi pooltteist kilomeetrit jala minna), sajab päris tugevasti. Mul seljas fliis, vihmavarju kaasas muidugi ei ole.
Enne luku lahtipuurimist proovin avada vale võtmega, avabki, ja koguni käejõul. Viskan võtmeta jäänud luku igaks juhuks minema. Eks kohvrilukk olegi rohkem ilu pärast (tunneb kohvri lindil lukkude järgi ära).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment