N, 1096. päev: Arthur Guinness 250

Täna enam päike ei paista, on pilves ja lubab vihma. Isegi kalendri järgi on nüüd juba sügis, aga veel sõidavad tööakna tagant iga poole tunni takka kahekordsed ringsõidubussid, need suvekuulutajad. Eile õhtul lendas nahkhiiri ka veel; akna peale tuli putukaid, isegi äädikakärbseid lendab jälle (vahepeal ei lennanud).

Töömaja kunagisest vastasmajast on järel ainult suurte teraspostide kribalad. Tulevase maja kohale (bussipeatuse lähedal on platsi plaan, kus uue maja piirjoon peal) kaevatakse keldriauku, korraga töötab kuni kaheksa suurt masinat, põnev.

Üritan välja mõelda ettekäänet, miks mitte minna Arthur Guinnessi 250. sünnipäeva tähistamisele. Igale heale mõttele on mingi vastuargument:

• a) „ma Guinnessi ei joo” – aga kunagi rumala peaga kiitsin takka, et täitsa hea õlu (teisalt äkki ei mäleta)
• b) „mul on õlleallergia” – vt eelmine
• c) „mul on noorkuuga väljalööv õlleallergia / Guinnessi maitse akuutne talumatus” – juba parem!
• d) „olen dieedil” – võib olla tundlik teema ja pindis olevat ainult 210 kcal, mida ma hästi ei usu, ju ikka on rohkem
• e) „olen täna hommikust kaalujälgija ja mu tänased punktid ei näe Guinnessi ette” – ... ...mäh? Pindis on saksa süsteemi järgi arvutatuna ainult 4,2 punkti (vrd belgia vahvlis 13 ja odavjäätise topsis vähemalt 10, aga kes siis neid ei sööks)
• f) „viimane aeg on tegelda kirjatööga, pean tingimata alustama täna õhtul” – aga kes seda usuks, isegi kui see on tõsi (on muide jah)
• g) „pean kiirustama rongile” – universaalne ja sageli sobilik ettekääne, aga samas on teada, et ega ma rongiga ju tööle sõida
• h) „ma perekondlikel põhjustel täna tulla ei saa” – teine universaalettekääne, mida ilmselt kasutangi

Päeva jooksul astub toast läbi mitmeid kutsutud töökaaslasi ja esitavad fantaasiaküllaseid vabandusi, miks nad täna tulla ei saa. Kõrvaltoa lätlane näiteks räägib, et tal on täna – nagu üllatusena selgus alles päeval, eksju – saunakord ja ta ei saa mitte kuidagi sauna vahele jätta. (Pange see kõrva taha, töötab eriti hästi saunakultuuriga maalt tulija puhul, kui vaja vabandada oma puudumist inimesele, kelle kodumaal sauna ei tunta või kui tuntaksegi, siis sellisena, mida sai teada kunagine ühikakaaslane ja praegune linnavalitsusametnik ning keskerakondlane A, kui nägi muiste Saksamaal tänaval silti „Sauna”, rõõmustas, käis tõi kodust seebi ja nuustiku ning julgelt sisse astus. Üllatus oli suur ja mõlemapoolne. Seega tekitab ettekujutus saunast kui salapärasest iidsest kümblusasutusest saunavõõraste hulgas suurt aupaklikkust ja teil lastakse lahkesti minna.)

Aga minu kõrvalejäämine Guinnessi juubeli tähistamisest leiab lausa iseenesliku põhjenduse. Nimelt on pärastlõunal moment, mil tänasida toimetusi enam ei ole ja hommeõhtused saab teha homme hommikul, aga toanaabri märkamata võtan ette umbes kümneleheküljese tagasiside kirjutamise (eile kurdetud teemal) ja teen näo, et seda on tingimata vaja just homseks. Kirjutan seda mitu tundi, aeg-ajalt seal loetletud jõledusi ette lugedes, ning kui kell kuus kukub ja kunagine rootsi toanaaber praegusele toanaabrile ütlema tuleb, et noh kas lähme, olen sobivasti süvenenud töhe ja saan kurta, et vaat' kus lugu, minust jääb täna kahjuks tulemata; aga mul on külmikus pudel Guinnessi, mis kell toosti öeldakse, saaksin omaette ära õiendada. Nõnda et hundid söönud, lambad terved.