Hommikul vara koristamise viimane lihv (järeldan, et akent tuleb ikka pesta valges, kuigi külaline tuleb õhtul, mil päike aknasse ei paista ja triibud ei ole näha) ehk siis ülevaatus, et piinlikke asju ei oleks ununenud ripakile.
Prantsuse keeles on üles antud seljatäis harjutusi subjunktiivi mustmiljoni reegli ja mustmiljardi erandi kohta. Mul on aega neid teha pool tundi.
Bussipeatuses sirvin telefonist uudiseid ja päevakohase teate juures, kus USA 2-dollarilisele rahatähele on antud poliitiliselt korrektne kuju, teeb mulle aprilli hoopis bussijuht. Märkan peatunud bussi silmanurgast alles siis, kui see liikuma hakkab. Mu väga pahase näo peale teeb bussijuht nägusid, vehib kätega ja peab viie meetri pärast siiski kinni. Huvitav, see ei olnud 125. liini buss, millel – eriti bussidel numbriga EW 1270 (laupäev) ja EW 1269 (esmaspäev) – on komme ülbelt eest sõita.
Töömaja ees on eeskopplaadur ja kavas on ilmselt parkla laiendamine, sest killustik on pandud kuhu? Otse muru peale, nagu oleks õppust võetud au(k)likust Kilulinnast!
Balti peo koosolek. Tänavu on kavas näidata ka pilte ja algab kõik, algab uuesti – eesti rühmal on tormikas piltide valimine juba läbi elatud, aga teistel ilmselt mitte, sest arutelu käigus on märke, et võib minna samamoodi. Eriti skeptiliselt suhtun ma arvamusse, et kõik üheskoos otsustavad, mis pildid on kunstilisemad kui teised – no minu arust pilt, mille silmapiir on täpselt keskel või millel on esiplaanil suur vari, kunstilised ei ole. Käiakse üheskoos vaatamas, mis pilte on lätlastel pakkuda, ja siis loendatakse seina suuruse järgi, kui palju pilte mahuks. Selle mõõtmise ajal möödub osakonnajuhataja ning küsib, et ahah, tahate seinu kaunistada, kas grafitiga.
Prantsuse keeles meenutame, kuidas leidsime korteri siinmaal. Saab teada, et kivipõrand elutoas on väga tavaline, puit- ja parkettpõrandaid on nii 5% juhtudest. Mu jaoks õnneks puitpõrand otsene vajadus ei olnud, aga nagu hoolsaimad lugejad mäletavad, oli korteri otsimisel huvitavaim probleem see, et üürileping oli prantsuse keeles, millest ma midagi aru ei saanud ja see tuli enne allakirjutamist tõlkida, mis võttis ligi nädala aega. Samas aga mul ikka kõvasti vedas, sest leidsin sobiliku korteri juba umbes kahe nädalaga.
Kuulame itkulaulu, mille teemaks poissmehekorteri muutumine naisemehe korteriks. Stiil on samasugune kitarriplõnnimine, lõõtspillihuilatused ja korisev riimitu traagiline lauluhääl nagu neid alatihti mängitas meie harimiseks kooli fakultatiivses prantsuse keele tunnis [nüüdseks eesti kirjanduslukku raiutud] õp S-i sõber õp S. Praegune õpetaja küsib, kellele selline stiil meeldib, ja kui ma kaalun, kas vastata, et mulle ei meeldi, ja hakata seejärel seletama, mis mulle siis meeldib (hulk aega ei olnud kuulanud lustikummutit, kuulasin alles ükspäev Herzeleid'i ja Sehnsucht'i ning Björki ja Isaac Hayesi), või olla lihtsalt vait, kuulutab üks lätlastest, et see on täpselt nagu saksa šlaagrid, need on ju nii toredad. Mulle kangastub, kuidas tudengipõlves naasis ühikanaaber suvetöölt Saksamaal ja kuidas selle järel täitsid maja mitu nädalat õõvastavad šlaagriviisid, järjest. Õpetaja teeb kokkuvõtte, et järelikult meeldib kõigile, ja kuulutab rõõmusõnumi, et järgmine tund on alles 22. skp. Tore pikk vahe, aga mul muide on praegu prantsuskeelne bussiraamat.
Kevad on täie hooga tulnud, vanadekodu vastas pargis on vaatepilt umbes selline nagu Helsingi Kaivopuistos 1. mai hommikul, isegi kiirabi on. Peaks kunagi varahommikul seal pargis proovima, mis tunne on uisutada murul, mida uiskudega Skorpion Multi Terrain pidavat teha saama (kuivõrd seal pargis on lubatud nii rulluisutada kui ka murul viibida).
Kohtumine viimatiste õpingute juhendajaga, mis näeb minu poolest välja ligikaudu nagu Mr Beani pidu, aga ilma pürotehnikata ja sööki-jooki on mul rohkem kui Mr Beanil, st ma ei pea serveerima pärmimöginasse kastetud puuoksi. Toolid keset tuba on! Sööki ja jooki on mul varutud nii rohkesti, et külmikutäitest jätkub veel vast mitmeks kuuks. Muidugi, et korter on praegu suurepärases korras, saaks ma kohe praegu eriti hästi veel külalisi kutsuda.
Pärast külalise lahkumist (kolm minutit hiljem hakkavad lendama nahkhiired) pildistan kogu korras korteri üles, pärast ilus vaadata.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment