Tulutu käik laevapiletite järele, raisates edasi-tagasisõiduks poolteist tundi. Metallkardinad on all ja äravõetud sildi all on seinas pleekimata ristkülik. Njah, eks siinmaal juhtu, et firmadel on koduleht ilu pärast ja seal on andmed umbes viis aastat vanad.
Tagasi töhe. Võileivaautomaat on söödud tühjaks, nii et täna jään lõunast kohe eriti ilma. Kuuldavasti viiakse nädalavahetusel automaat üldse minema, sest inimesed sõid sellest liiga vähe. No ma ei tea: umbes kolmel korral sõin mina, aga vähemalt kahel korral oli masin tühjaks söödud.
Õhtu on väga vaikne ja teen asju, mis üles antud pühadejärgseks nädalaks. Nädala töövõit on see, et Eesti pädev asutus on nõustunud väljapakutud uudisterminiga, mida ma enda peitmiseks ei saa kahjuks avaldada. Selle rõõm ületab isegi vana mure, et sama pädeva asutusega on praegune kord juba neljas kord, kui taas kord meie kirjutame ühe teise termini õigesti ja oskuskeelsena, nemad parandavad valeks ja argikeelseks sõnaks. Hea on, et ei pea kogu tõestust uuesti ümber tippima, vaid saab ainult nentida, et me vaidlesime sel teemal juba mais 2007 ja Eesti asutus oli nõus meie terminiga, ning lihtsalt viidata kunagisele kogu arutelu dokumenteerinud üleskirjutisele (sama teema oli päevakorral 2008. a kaks korda, mil samuti sai viidata kahe aasta tagusele ülevaatele).
Õhtul šokolaadikorilusel Kirikmäe prismas. Kui bussist tulnuna üle tänava lähen, kostab selja tagant hirmus kolin: peatub Škoda, juht tuleb välja, jalutab paarkümmend meetrit tagasi, tõstab maast lamedaks sõidetud torujupi, keerutab seda käes, teeb nägusid, paneb tee veerde, sõidab edasi. Kõigil pealtvaatajatel hirmus nali: vast mitte sellepärast, et auto lagunes, vaid sellepärast, et Škoda juhile tundus nii loomulik, et just tema autolt midagi alt kukkus...
Muidu on käes kevade just see ebamugav nädal, kui miski asi õitseb ja mu taskurätikute varu kahaneb kiiresti pudideks, mis taskust iseenesest välja pudisevad. Apteegisahtli revideerimisel leian, et vajalikku hädaabirohtu siiski on. Aga homme algab nädalane kodumaine puhkus, mis on ülihästi ajastatud, sest Eestis õietolmuhooaega veel ei ole ja kui naasen, on see siinmaal juba läbi. Aasta tagasi oli küll vastupidi, et Eestis oli suur kevad ja siinmaal oli lumi maas ja vares lumise puu otsas.
Praegu aga laulaks akna taga just nagu ööbik.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment