Käin laupäevastest piltidest esimese tõsise tiiru üle. Kui palju ma üritusel pilte tegin, ei tea keegi (pildinumbrite järgi näeks), aga neid oli väga palju, umbes nii, et hommikul oli mälukaardil paarsada pilti ruumi ja pärast matka laua ääres vaatan, et ohoh, ruumi on veel ainult 1 pildile, tuleb võtta teine kaart. [314 oli, ütlen tagantjärele.] Esimese tiiru käisin üle juba rongis, näiteks kustutades ära liigsed sama stseeni pildid, kui näpp juhtus päästikut liiga kaua vajutama ja pilte tuli mitu.
And always remember to paint your trees looking like happy trees.
Või siis sama stseeni eri võtteajaga piltidest valida need, kus inimesed oleksid rõõmsad või vaataksid sobivas suunas või oleks kompositsioon meeliülendav. Esimese rookimise tulemusena jäi umbes 210 pildist järele 80. Lõplik siht on näidata vahest nii ainult 30–40 pilti. [63 tuli, mis parata. Kõik tahavad ju pildi peal olla.]
Õhtul jälle maipõrnikajaht rõdul. Seekord oli aktiivsem põrnik kui ööl vastu laupäeva, põristab nii et kohe. Huvitav on, et maipõrnika (ja küllap ka muude põrnikate) kiletiivad on palju pikemad kui kattetiivad, puhkeasendis on nad kattetiibade all volditud tagasi, ja enne lenduminekut putuk justkui pumpaks kiletiibu täis.
No comments:
Post a Comment