Unes peab asutus osalema olümpiamängudel ning eri rahvastele jagatakse nendele sobivad spordialad. Eestlastele saab peaaegu osaks laskmine (aga püsside hankimiseks raha ei ole), purjetamine jääb ära põhjendusega „te purjetada niikuinii ei oska” ja meie osaks jääb siis suusatamine. Mure peale, et mida teeb algaja harrastaja proffide vastu, arvatakse, et ju vast on mõni harrastaja veel, jääte küll teistest maha, aga teiste harrastajatega kokku. Suusatatakse staadionil. Muidugi mõista jään kõige viimaseks, teisi minusuguseid harrastajaid ei paista kuskil. Edasi tuleb võistluskohas hoiustada kuu pärast toimuva balti peo toidukraam, külmunud pinnase ja lume sisse, aga head kohta ei leia. Siis pakub keegi, et pange parkiva Pontiaci bensiinipaaki. Võetakse puur ja puuritakse poritiba kaks auku, mille kaudu paistab, et kogu poritiib on täis piima. Ja sellega selle imeliku une mäletatav osa lõpeb.
Uksest väljudes märkan, et järsaku serval on põõsale tulnud pühapäevaga külge lehed.
Kange himu on lahkuda töölt niipea kui võimalik, et võimalikult pea sukelduda ligi kolmesaja aasta vanusesse Juuru kirikuraamatusse (EAA 1211:2:1), kus parasjagu käsil 1730. aastate sünnid.
Selle sündide register on erakordne ses mõttes, et vallaslaste kohta märgiti üksikasjalikud isa andmed, aga emast tavalisel kombel ainult eesnimi, ja et seda peeti juba 1730. aastatel eesti keeles ning märgata on uue kirjaviisi sugemeid: noor Jürri. Käändelõpud on huvitavad: ainsuse omastavas Marte ja Matse. Muudest huvitavatest ülesleidustest: sealkandis oli tollal olemas Noku (Nokko) talu (ent keegi ei tea, mida see võis kolm sajandit tagasi tähendada, talunimed muutusid pisut pidevalt) ja kellegi ristiemaks oli märgitud „naise” asemel „moor” (à la Körtsi Ado moor An). Et perekonnanimede panekuni oli aega veel sada aastat (peale ühe kangru, kes kasutas perekonnanimena talunime, muude antvärkide ja mõisnike), oli näiteks naiste tuvastamiseks vaja tarindit [küla] [talu] [peremees] [poeg] [pojapoeg] naine [naise eesnimi], kusjuures kõik enne konkreetse abielupaari eesnimesid võis muutuda, kirjaviisi muutlikkus peale selle (Bernd/Perent/Pern/Peärn jne). Eesnimede valik oli väga väike ja tihtilugu pandi sama nime peres uuesti, kui eelmine sama nimega laps oli juhtunud ära surema. Kohati on eesnimedes märgata naaberkihelkonnas varem olnud rootsi asustuse mõju.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment