22.4.09

K, 975. päev: Jüriöö 666 a

Postimees võtab sõna tehnikateemadel. Väljend hääle leviku kiirus näitab kenasti, mis asjatundlikkus PM-l on. ☺

Maipõrnikaid on täna hommikul rõdul selili kaks. Eile olid elutoa aknakatted all ja selle tagant prõmmimist ei kuulnud. Ei kuulnud ka rõdult, seega lükkub mõte pildistada lendavat maipõrnikat tulevikku (nagu on lükkunud edasi ka mõte pildistada lendavat nahkhiirt). Pean rõdu ära pesema, see on õietolmust roheline ja ajab aevastama.

Hommikul piinarikas pooltund prantsuse keele harjutuste seltsis. Oleme avastanud, et teistmoodi kui muude keelte õppimisel on prantsuse keel ainus, mille õppimine ei lähe aastate jooksul kergemaks. Meenub, kuidas kord hiljuti oli tunnis teemaks prantsuse keele eitav jaatus ja kahjuks küsis õpetaja ainult kahelt esimeselt, kas nende keeles on ka midagi sellist. Ma olin neljas ja oleksin kindlasti öelnud, et on, aga seda peetakse väga halvaks stiiliks.

Tunniks kohale kiirustades kuulen, kuidas maja ees arutavad viis eesti daami, kust siinmaal saada naistejalgrattaid. Algul panen blogi jaoks kõrva taha rauasae mõtte, aga siis meenub, et vaadaku parem ringi, kas siinmaal naisterahvad jalgrattaga sõidavad! Ei sõidagi, lihtne!

Prantsuse keel on piinarikas, iga kord, kui õpetaja pöörab klassi poole selja ja midagi tahvlile kirjutab, vaatan kella ja rõõmustan, kui seierid on jälle paar minutit edasi nihkunud. Kahe nädala pärast on kontrolltöö ja, nagu teada, õpime sellel kursusel nõnda, et kordame vana materjali, näiteks terve konditsionaal koos lugematute eranditega, iseseisvalt kodus, tunnis ainult kontrollitakse harjutusi.

Sedapuhku kuulame-vaatame telekast salveststud imelugu, kuidas kellelgi on jälle piss pähe löönud ja valmis sehkendanud utoopia, kus inimesed elavad linnade ja külade asemel looduse rüpes tornelamutes. Et linnad lammutatakse aastaks 2022 ära ja inimesed kolivad valglinnastutest ühtekokku tornelamutesse, kus on nii tore ja lõbus ja mõelge, maja alumisel korrusel on restoran ja edasi on kool ja kontorid ning siis kõige otsas korterid. Mõtlemata selle peale, mis juhtub, kui restoranis läheb köök põlema ja kogu 50 000 inimesega kõrghoone takkajärele, ütlen oma arvamusena, et see on jama ja demokraatlikus ühiskonnas võimatu: see meenutab kolhoosikeskusi, kus samuti kõik asjad käe-jala juures ja kolhoosnikul ei ole vaja metsaonnis elada. Küll on tore, et mul telekat ei ole ja selliseid lollusi rohkem ei pea nägema. Ka ülejäänud rühmakaaslased on umbusklikud, peale ühe, kellel näikse looduse vingerpussina ajukolju üldse puuduvat ja kes alati igasugu napakatele asjadele takka kiidab.

Siia rühma on sattunud 5. kursuse türklane. Maailm, eriti prantsuse keelt oskamatute maailm prantsuskeelses keskkonnas, on väike.

Et tunni lõppu sisustama kavandatud lauserodu Le président de la République a dissout le Parlement. On doit mettre en place un nouveau gouvernement. Tout est complètement désorganisé. Tout le monde s'affole. ümbertegemisel lauseks complète désorganisation suite la dissolution le parlement par le président qui réussite la mise en place d'un noveau gouvernment (vms) on meie koostöö õpetajaga nigelamast nigel, lõpeb tund 7 minutit enne ettenähtut ära. Mihuke kergendus! Sõidan tukkudes otse korterisse ja magan poolteist tundi. Seejärel parandan oma kursuse kodutöid.

Päeva- või õigemini öökohane pilt on leedu Vikipedijast: päris-„Malev”!

4 comments:

Ave said...

Ma võin suht kindlalt väita, et naiste jalgrattaid on Kirikmäe Prismas. Ja naisi rattaga sõitmas olen ma ka näinud.

AV said...

Jah, aga kas ka mujal kui võõramaalased marsruudil Limpsimäe-Kirikmäe? ☺

Ave said...

Ma ei suutnud asjalikumat vastust välja mõelda, kui Jah. Väikses Šveitsis on kõik võimalik :)

urk said...

kas seal mõnd teist pr. kursust ei ole? Pildid on muidugi äraütlemata humoorikad, aga...