Kohtan tõlke kaudu inimest, kes ei tee vahet kuubil ja nelinurgal. Teine samasugune (või isegi sama) tõlgib tööpingikontekstis kõikvõimalike höövliterade ja puuride seas Schleifbänder lihvlintide asemel „teritamisrihmadeks” ehk esmeteks, mille üks ots oli naela otsas ja teine tüseda, René Artois' taolise habemeajaja käes, kes sellel teritas hamebenuga, mida ta hetk varem oli vastu määrdundud põlle seebivahust puhtaks pühkinud ja mida ta hetk hiljem vajutas mõni minut varem „Ainult habe!” tellinud kliendi kõrile (kui mina olin veel väikene mees, siis olid sellised asjad veel olemas, juuksuris ise nägin, ja kadund isa ikka kinnitas, et ega kodus ise ajamine kuidagi habemeajaja vastu saa). Ja siis kirjutab kolmas (kui mitte seesama) dušiseadmete „drenaažiarmatuuridest”. — Kas tõesti on Silvetist olemas ka saksa-eesti väljaanne??
Otsingud, kus on siinmaal suviseid jõelaevasõite korraldav reisifirma. Saan teada, et seda internetist ega telefoniraamatust leida ei ole võimalik. Korteris otsin välja vana turismiteabe üllitise ja leian firmad ning nende pakutavad sõidud internetist. Homme lõunal siis kohale.
Õhtul loen Postimehest, et ÜRO võttis vastu resolutsiooni, kuidas vältida genotsiidi (algsel kujul on pealkiri alles Postimehe esilehel), ja olen väga rabatud. Kirjutan ajakirjanikule kurja kirja, et parandagu eksitav tõlkeviga ära, inglise keeli seisis seal ju prevent, mis teatavasti on ennetama (et vältima tähendaks ju, et las toimub, me paneme pea liiva alla, aga ennetama tähendaks, et me sekkuks ja genotsiidi ei toimukski, mida vast ÜRO peasekretär mõtles). No ja igaks juhuks löön lahti ÕSi ja jäin täitsa hingetuks, sest arvake ära, mis seal seisab? (Link.) No tere, talv. Samas eesti õiguskeeles ja meditsiinis on ennetamine väga juurdunud just selles tähenduses, mida ÕS taunib, ning asjatundjalt ülepärimine kinnitab, et sellel on vähemalt meditsiinis selge vahe. Nõndap siis, kuidas teada anda, et senine seletus, mis vast EKI kabinetivaikuses võetud mõnest tolmunud iidsest sõnastikust, väärib ajakohastamist?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
4 comments:
Et vältida vahelejäämist, põletas Juku oma päeviku ära.
Siinkohal minu arust väga selgelt tegu ennetava tegevusega, aga "ennetada" ma ikkagi ei kasutaks.
Ma arvan, et vältida-ennetada piirid on ikkagi väga udused ja vahetegemine neil tihti võimatu.
Samas on keeles ka tasandeid, kus seda vahetegemist on vaja. Juku tembutused kuuluvad argikeelde (nagu ka teine lemmiknäide minu vanaisal oli seitse tütart) ja erinevad kvaliteedi poolest oskuskeelest, kus väljendusviis on sageli täpsem kui argi- või üldkeeles.
Mu jaoks on ennetamises olemas sihilikkuse varjund (ennetamisel suurem kui vältimisel). Olgu näide meditsiinist, kus ennetamine on juurdunud termin: nakkushaiguse vältimine võib toimuda isiku tasandil (inimene väldib tingimusi, kus võib nakatuda), aga riigi tasandil nakkushaigust ennetatakse (kuivõrd riik ei saa haigusesse nakatuda ja sestap ei saa ta ka haigestumist vältida). Lihtne! ☺
Sinu nimekaim Kirikmäelt: Mina olen küll oma tõlgetes alati kasutanud prevent = tõkestama, ära hoidma ning oma organisatsioonis tulihingeliselt keelekasutuse prevent = ennetama vastu võidelnud. Kuulasin kunagi Mari Tarandi "Keelekõrva" ja seal tema kah väitis, et ennetama on ette jõudma ja et seda sõna pidevalt valesti kasutatakse. Et siis haiguse ennetamine tähendab, et jõuame haigusest ette ja tapame patsiendi enne ära, kui haigus seda teha jõuab.
Või siis ka seda, et arst jõudis haigusest ette ja enne kohale.
Huvitav aga siiski, kuidas peaks nimetama nakkushaiguste ... riiklikku programmi, kas nakkushaiguste tõkestamiseks (paneme tõkke?) või ära hoidmiseks (hoiame ...? millest haigust hoitakse?) Mida siis öelda?
Post a Comment