Ärkan ebainimlikul kellaajal pool kuus. Arvan, et äkki sel nädalavahetusel keeratakse kelli. Osa kelli peaks õigeks minema ise, osa ei lähe. Võrdlen eri kelli. Näit on sama. Magan edasi.
Ilm on pilves ja külm, plaanitud rulluisutamine jääb ära.
Eilne raske objektiivi kandmine annab tunda õlas.
Saan läbi veidra raamatu Eurooppalaisten juuret, mille lugemine sujus sama nobedasti kui Valter Heueri raamatu „Meie Keres” lugemine VI klassis, kui malepartiid vahele jätsin. Nimelt kuulutab prof Wiik alguses küll, et ta raamat jutustab eurooplaste päritolust kolme valdkonna – arheoloogia, keele ja geneetika – kaudu, aga keel on neist esindatud vähemalt 90% ulatuses ning on selline surimuri, et ühel hommikul edenes lugemine 20-minutise bussisõidu jooksul koguni 80 lk. Ühelt poolt on keskendumine keeleasjadele hea (iga kingsepp jäägu... jne), sest ma kujutan ette, kui piinlik oleks lugeda arheoloogil või geneetikul keelemehe kirjutatud arheoloogia- või geneetikaraamatut. Teisalt aga on raamatu üüratu maht ebanormaalne, sest sama saaks öelda kokkuvõttes ainult mõttega, et rahvad võivad olla keeli vahetanud. Ühesõnaga, raamat on astunud alternatiivajaloo raamatute tüüpilisse ämbrisse, et ehitatakse suur ja detailne teooria kahtlasele oletusele. Siin on see see, et Euroopa rahvad on valdava osa 40 000 Euroopas veedetud aastast elanud samas kohas, rääkinud muutumatut keelt ja omavahel mitte segunenud, ning siis kogu tegevus puhkes alles viimastel aastatuhandetel... imelik.
Siis nagu ikka vanad kroonikad ja 'Allo 'Allo!.
Sorgin köögis kraanikaussi ja õnnestub tross sukeldada pikalt sellesse toruosasse, kus kahtlustan ummistuse olevat: haisuluku järel on järsu käänu järel pikk peaaegu rõhtne toru, kuhu tahkem kraam settib/kasvab. Vaakumpumba esimene katsetus (seekord kummikinnastega) tekitab lõbusaid veepritsmeid valamu ülevoolust; teibin selle kinni ja proovin uuesti: voolab ära lõbusamini, nüüd saab nõusid koguni jooksva (mitte vaid niriseva) vee all loputada. Mõistlik inimene muidugi ei hakka proovima, kas vaakumpump jääb põranda külge kinni (nagu viis aastat tagasi arvasin, et ma olen juba nii vana, et rõdu värvides pintslit alla ei pilla); hea, et ma tugevasti ei vajutanud.
Kinnitan veel kord: parim nõudepesuvahend on Mr Proper! Puhastab nii, et kohe on puhas ja roostevabad esemed läigivad.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment