N, 957. päev: varsti peaks tulema kevad (teoreetiliselt)

Uusi trende eesti kirjakeeles: viiendik õppuritest on pannud jutumärgid stiilis „...". Loodan, et kuskil lausa ei õpetata, nagu oleks nii õige ja hea... See, et esimesed jutumärgid on kõverad, näitab, et tehniliste võimaluste poolest saab kõveraid jutumärke kasutada: aga seda mõistmatum on tagumiste jutumärkide sirgsus.

Mul on mõni lemmikkodutöö, mis käinud aastast aastasse ja nende tüüpvigadest võib teha statistikat aastate lõikes, näiteks kuidas on muutunud nende osakaal, kes inglise lausealguse As a result, blablabla panevad ka eesti keelde truisti ümber kui Seega, blablabla – unustades varasema pruugi, kuidas seega või seetõttu pandi ikka rohkem lause keskele. Tänavu on neid ligikaudu 2/3, aga on ka vanamoodsa pruugi järgijaid, kes panevad lause keskele. (Eelmises kodutöös aga kirjutasid kõik in the vicinity vasteks läheduses ja mitte keegi lähedal.)

Viin soome kolleegile tagasi laenatud raamatud. Minu Esto-Europa on olnud tema käes nüüd kaks aastat ja ühe kuu.

* * *

Sajab. Kirikmäe prisma. Bussis on malta kolleeg K, kes sõidab ostma välist kõvaketast, sest täna tuli meil, et korrastage oma kõvakettaid ja kustutage sealt töövälised asjad ära. Räägin skepsisest selle poe tehnikaasjade suhtes, et kui aega on, on sobivaim lahendus rongisõit T-sse, ja kui ei ole, siis mine Jaama tänava elektroonikapoodi, mis siis, et seal on hinnad kõvasti suuremad kui T-s.

Bussiraamatust saan teada, mida tähendab impotentsus Lõuna-Aafrika mõttes: kui 65-aastane härrasmees pärast sõbranna juurest tulemist jaksab kodus ainult ühe korra. Ja kui HIV-positiivsel paaril puhkeb aids ainult ühel, siis sugulased hurjutavad, miks teisel ei puhkenud, küllap on mängus nõidus. Ja kui vanasti hooajatöölised kogusid raha, siis nüüd joovad selle kohe maha, sest aidsi tõttu pikka elu enam ees ei ole. Ning et Venemaa argipäev on peale viinakuradi rohke lõikuse ka rohke koduvägivald (mis tekitavat probleeme välismaalastega abiellumisel: vene osapool peab välismaalast tuimaks, et ei peksa, järelikult ei armasta). Ning et Jaapanis ongi elu sama keeruline kui Murakami raamatutes. Ning Ameerikas pulbitseb perekonnanõustamise äri, mis tekitab mujal maailmas suurt imestust. Ning et prantslased – oo imestust, mida ameerika ajakirjanik ei jõua ära imestada – ei käi mitte kunagi sisseoste tegemas dressipükstes ega meigita.

Teen metallkellarihma ühe lüli võrra veel lühemaks, torgates tihvtiga kätte ainult korra (nagu ükspäev mängisin pintsettidega (mis negatiivide skannimise ajast vedelevad skanneri juures – ma praegu nigela kuvari tõttu ei ole hulk aega negatiive ega slaide skanninud), pillasin käest, krabasin õhust kinni ja et parasjagu kukkusid nad asendis, et harud olid ülespoole ja pintsetid ise jala kohal, lõin nad ühesõnaga nii kätte, et harud tungisid läbi naha ja pintsetid jäid randme väliskülge tolknema; pärast olid kaks täppi, nagu oleks mind hammustanud pisike madu).