Prantsuse keel möödub täielikus piinas. Esiteks lahkame terve tunni (st neli tundi) üliväga huvitaval teemal „Ebaseaduslik sisseränne”. Mis võiks olla veel huvitavam?? Appi.
Teise poole alguses kontrollime harjutusi ja saan teada, et midagi, me siiski pidime uut materjali edasi võtma iseseisvalt – teemaks on prantsuse keele sellised eitused, mis tegelikult ei ole eitused ja mis erinevalt eesti keelest ei ole isegi halb stiil. (Ja et neljast harjutusest kolme leheküljenumbri kirjutasin valesti ära.) Üritan saada raamatu nigelatest seletustest sotti ja rõõmustan umbes kaheks minutiks, et aiman süsteemi. Paraku see illusioon puruneb õige pea, nagu ikka.
Teise poole lõpus antake ette pildisari ja kästakse kirjeldada, mis piltidel toimub:
Pildid on paberil umbes tikutoosi suurused ja näevad välja palju jubedamad kui siin skannil, umbes nagu ajalehe Kommunismiehitaja pildid enne 1984. aastat, kui trükikotta hangiti uus press (enne seda olid lehes pildid stiilis „kaks halli kolmnurka tumehallil taustal” = tööeesrindlase portree, „post ja poodu” = elektrik Elmar K. kõrvaldamas tormikahjustusi jne).
Muidugi mõista meenutab pildisari mu arust hoopis midagi muud, kui õpetaja arvab (nagu see on täiesti ootuspärane). Esimesel pildil on stseen sellest filmist, mida vaadates andsin 1994. aastal pühaliku tõotuse, et enam mitte kunagi töökaaslasega kinno ei lähe, ja kui ei ole, siis see kummimantli ja püstoliga pikk tegelane, kes getos inimesi rongi peale ajab, on John Cleese.
Teisel pildil on täiesti selgelt surnud inimesed, võib-olla gaasimürgistusse. Et ka teised neilt sada korda paljundist läbi käinud piltidelt midagi aru ei saa, tekib õpetajaga (kes on näinud neid pilte pisut värskemal kujul ja teab, mis seal peal on) vaidlus, kas pildil on vanaisa, isa ja pojapoeg või vanaisa, ema ja pojapoeg. Õpetaja väidab, et taga vasakul on naine; võib-olla ongi, habet ajav naine.
Teisalt võib see pilt kujutada ka pedofiile in action.
Kolmanda pildi kohta pean ütlema mina ja kõik, mida ma suudan arvata, on „sellel pildil... inimesed... ootavad midagi”. Teise maailmasõja koledusi kujutava filmi kaanoni järgi peaks see olema saunastseen, aga inimestel on riided seljas ja mundrimeestel ei ole saksa lambakoeri.
Neljandal pildil on mu arust noore luuletaja esinemine, võimalik, et ilma püksata. Orelil Adolf Hitler.
Muidugi ma ei julge sellist mõtet avaldada ja kuulan vaikselt, mida teised arvavad. Õpetaja arvab, et pildil on ülekuulamine ja paremal on fotokaga politseinik. Tunni lõpus virgun, et ei ole võimalik: sellist aega, mil oleksid üheskoos eksisteerinud poolemeetrise võlliga elektriline kirjutusmasin ja digifotokas, ei ole olnud (st mujal kui Prantsusmaal).
Viiendal pildil on noorluuletaja luule ja saatemuusika tekitanud kuulajatele selgelt peavalu. Nad unistavad lõbusast külakapellist, mis esineb kuuendal pildil: ees kaks viiulit, taga neli torupilli.
Seitsmendal pildil on stseen sarjast „Ingli puudutus”: ingel kuulutab pattude andeksandmist ja tähesõjaliku soenguga daam paremal on heldinud ja rõõmus. Ainus selle tädi emotsioon, millega õpetaja nõus on, on aga pisarsilmil palumine. No ma ei tea. Pildi kompositsioon räägib selgesti, et blond vasakul räägib ja brünett paremal kuulab. Muide ainus, mida rääkima pidanu selle pildi kohta ütleb, on, et „naine paremal istub ja naine vasakul... ei istu”. Seitsmes kursus! ☺
Kaheksandal pildil on koopiamasin teinud pildi keskele ühtlase paljujalgse musta tombu. Kui see on film, siis ei ole see Hollywoodi film, sest see on õnnetu lõpp – vasakul olev mundrimees ajab inimesi kuhugi, ilmselt ahju või siis hoonesse, millele pannakse kohe tuli otsa. Kole lugu. Õpetaja aga väidab nägevat pildi keskel ukselõhkumisrammi.
Siis saan teada ka selle, et 4. III tunnist puudumise eest (sest mul oli teatesse kirjutatud, et esimene tund on 11. III) on mind märgitud põhjuseta puudujaks. Seda ma nii ei jäta!
Ilusa ja päikselise kevadpäeva õhtul läbi tipptunnise linna Kõrgmetsa maksimarketisse.
No comments:
Post a Comment