8.3.09

P, 939. päev: lähedal

Parandan kodutöid. Huvitav, mis jõud on senisest 69 inimesest pannud 58 unustama ilusa eesti sõna lähedal ja kirjutama selle asemel läheduses (ja koguni nii, et need 11 inimest, kes siiski on kirjutanud lähedal, on olnud peamiselt need, kelle emakeel ei ole eesti keel!) ning samast 69 inimesest pannud 57 arvama, et õige on vastutab õnnetuse eest ja mitte vastutab õnnetuse korral? Uhhuu?

(See, et venelased on kirjutanud õigesti, aga eestlased valesti, tuleb E arvates sellest, et nad on koolis kirjakeelse vormi ära õppinud, aga näiteks kodus kõnekeelset vormi ei kuule.)

Skaipijad võivad nüüd näha ka minu liikuvat pilti, kui ma suvatsen kaamera enda poole keerata. Kui ei suvatse, siis võib sealt näha akna taga puuoksi või riiulil lammast Shauni.

Võtan eilsete piltide äralaadimiseks fotoka fotokotist ja pillan käest; et kott on esikus, kus on kivipõrand, teen äkilise haarde; saan fotoka küll õhust kinni, aga lajatan kere (mis on raske ja metallist, meenutagem) tagumist serva pidi vastu sääreluud. Terveks jäävad mõlemad ja isegi sinikat ei tule (vast seepärast, et eelmisel nädalal libedal Laial tänaval küünarnukile saadud hiidsinikas – 10 cm pikk ja 9 cm lai – on kogu aastase sinikalimiidi ära kasutanud). Hämust meenub, et oli kunagi Eestis levimuusik, kelle ainus jälg muusikalukku, isegi eesti popmuusikalukku, oli see, et ta ahvis järele Lääne suurmuusikuid ja virutas üle lava ääre pildistanud fotograafile jalaga, nii et sellel jäi fotokas terveks, aga nina läks puruks. Isegi Edasis või Nooruses oli pilt.

2 comments:

Anonymous said...

Jah, võõrkeelt õpitakse alati "kirjakeelena", s.o põhiliselt õpikust lugedes. Emakeelt aga suuliselt kuulmise järgi. Sellepärast ei tee eestlane praktiliselt kunagi viga venekeelse sõna "prazdnik" kirjutamisel, venelasel ei ole aga mingid probleemi kirjutada see sõna ilma d-ta (praznik), sest nii see hääldub.

AV said...

Kas mitte olukord ei ole nii, et võõrkeele õpetamise meetodeid on umbkaudu kakskümmend, aga Eestis on traditsiooniliselt populaarseim õpikust grammatika õppimise meetod? (Nii et juhtub, kui mujalt pärit õpetaja näiteks kasutab suhtlemismeetodit, et grammatikat me üldse ei puutu, siis ei saa eesti õpilased midagi aru ja kurdavad, et õpetaja ei oska. ☺)