Poole kahe paiku kuulen akna tagant metsast uhhuutamist, üpris heleda häälega ja tõusev „hu-hu-hu-hu”. Teen akna lahti ja kuulan selgemini: kuulen mitu korda ja alati on neli silpi. Kui välimääraja nappi teavet ja unesegast pead uskuda, siis võib sellist häält teha karvasjalg-kakk, kelle nunnutegur on üpris suur (vt LoFo 1/2009, lk 46–49). (Hilisem lisandus: interneti häälenäidetega võrrdeles oli see pigem hoopis kodukakk.)
Hommikul näen, et välimääraja on sattunud tavalisest kohast voodi kõrvale, nii et küllap see oli siiski ilmsi.
Koosolek, kabinet on täis mereteemat: kaarte ja laevapilte ning -mudeleid (üks neist on Titanic).
Teine koosolek, kus lahendatakse küsimus, kuidas mahutada neli inimest koolitustele, kuhu saab minna kaks kuni kolm inimest. Lahendus toimub kurbmänguga ehk loositõmbamisega.
Saan laraka tööd valmis ja kui mõtlen, et võiks hakata vaikselt kella ja ukse poole vaatama, saan äkilise töö homme hommikuks. Kui olen sellest pool läbi saanud, saan teise samasuguse portsu samaks ajaks veel, kellaajal, mil ma võinuks täitsa vabalt olla juba ära läinud. Vat kui olekski, siis oleks homme hommikul aga tore üllatus!
Sitemeter ütleb, et eile leiti mu blogi otsisõnade, osundus, suur kolma päev, perekond sõnajalg ja tartu elanike av peale. Üleeile otsiti asju soome eesti ehitus sõnastikk ja b tähega loom (mis meenutab neid kuldseid aegu, kui kodus vedeles diivanilaua riiulil ristsõna, kus keegi oli arvanud lugulauluks pallaad ja sellega ristuvaks lõunamaiseks puuviljaks panaan).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment