T, 804. päev: igav koolitus ehk Saksa ja Austria pidu ehk leitnant Taar hüppab

Leitnant Taar hüppab. Coll. Leppik. Tartu ratsarügement u 1939.

Olen terve päeva koolitusel, kus räägitakse teatud haldusteemal, mis mind ei huvita. Koolitus on aga kohustuslik ja kestab seitse tundi. Juba 20 minutit pärast algust on kogu kuulajaskond unelähedases seisundis: tänase satsi 14 inimesest kuulab aktiivselt ainult 1 (või vähemalt istub asendis, mis lubab oletada aktiivset kuulamist; võib-olla ta valdab kehakeelt lihtsalt paremini kui teised). Üsna varsti tajun, et kogu jutustatav värk on loogilise mõtlemise ja analüüsivõime olemasolu korral iseenesest mõistetav (eriti kui ühe HelloQuizzy küsimustiku järgi peaksin olema presidendi niiditõmbaja) – ning ma ei saa aru, kuidas suudetakse sellest teha seitsmetunnine kõigile töötajatele kohustuslik koolitus! Mu arust saaks sama asja öelda ka veerandtunnise ettekandega või anda jutt hoopis paberil. Sisustan hommikupoole sellega, et kirjutan üles paremaid kilde ja tähelepanekuid. Näen, et poolviltu minu kõrval istuv rootsi kolleeg sehkendab kah midagi paberile (keegi muu ei kirjuta): ta hoiab paberit küll enda poole, aga korraks vilksatab serv madalamale ja näen, et ta hoopis joonistab niisama. Pärastlõunal kostab mu vastas istuva taani kolleegi A poolt pliiatsikriginat – ka tema joonistab. Elevusehetk on ainult siis, kui ruumi 18 °C tundub paljudele liiga külm ning taani kolleeg B hakkab seadma laes olevat kaht kliimaseadet, mis käivad sama puldiga ja saavutavad mõistagi soovitule vastupidiseid seadistusi, kuigi mitte temperatuuri −123 °C, mida pakub teine taani kolleeg ja mis tuletab meelde soojustehnika õppejõu T meenutusi, kuidas keegi vene noormees talle eksamil kinnitanud, et ülisügavkülmutamine tähendab jahutamist temperatuurivahemikku −400...−300 °C. (NB! Kus on absoluutne null?)

Pärastlõunal panen paberile aga lõunal tulnud mõtted võimaliku järgmise õpinguetapi tarvis. Kes teab; aga kui tõesti teostub, siis panin esimesed mõtted kirja 30.9.2008.

Koolitusel on ka rühmaharjutused. Esimeses tuleb välja mõelda kujuteldava mitmekeelsuse edendamise üritusega seotud protsessid. Meenutan, et mõlemal Balti peol on mul olnud üks ja sama ülesanne, preparing smelly fish that no one else wants to do. Saame teada, et Kreeka pidu ei ole olnudki, sest kreeklasi on ainult neli. Seepeale teatab iirlane, et mis värk, kui nemad tegid patrikupäeva peo ainult kahekesi (sama peo, millest ma mäletan peamiselt läti kolleegi, kes teatas mu kohale jõudes, et kõigil läheb juba kolmas iiri kohv, ja kinnitas seda tublisti kõikuva olekuga). Pakun, et kreeklased võiksid ühte heita mõne muu Vahemere rahvaga ja teha ühise peo. Seepeale kurvastab kreeklane, et võib-olla hispaanlastega, sest itaallastega kohe üldse ei saa ja prantslastel on oma pidu. Seepeale hüüatab maltalane, et maltalastega võiks! — Siis läheb jutt koolitusele tagasi ja keegi avastab: We haven't discussed the method of execution!, mille peale kaalun hetkeks, kas pakkuda ajaloost tuntud meetodit beheading. (Ameerika ajakirjaniku John Guntheri raamatus Inside Europe (1938; eesti halb tõlge „Nüüdse Euroopa juhid” ilmus 1939) on lugu, kuidas Göring jäänud ajakirjanikega kohtumisele hiljaks ja vabandanud, et olnud jahil, originaalis ilmselt I was shooting, mille peale keski inglise ajakirjanik märkinud, et loodetavasti käis ta laskmas ikka loomi, mitte inimesi.)

Neljast rühmast kaks on välja mõelnud lahenduse vormi, aga jätnud läbi mõtlemata sisu: nimelt veebilehe, jutustades põhjalikult, mismoodi nad veebilehte promovad (sh lendlehtedega), aga jättes tutvustamata, mida veebileht ise teeb. Näiteks kui ühele rühmale pakun, et nad võiksid veebilehel üritust ennast üle kanda (you have a webpage, you have a concert, why not have a webcast of it on your webpage!), mille peale teatab üks selle rühma osalistest: We already have a webpage!, nii et keegi vähe noorem asub talle selgitama, mis on veebisaade.

Mõneti huvitavamaks läheb, kui jutt jõuab riskihindamiseni. Teine rühmaharjutus jutustab arhiivimisprotsessi riskihindamisest, millega seoses meenuvad mulle kultuurivarade sõjaaegse evakueerimise probleemid ning haaran ohjad enda kätte. Need probleemid olid põhiliselt sellised, et kohale jäetava kultuurivara pommide all hävimise risk oli väga suur, transpordil hoiukohta suur ja hoiukohas väike, ent juhtus ka seda, et evakueerimata ja kaitsmata kultuurivara jäi alles ning evakueeritud vara hävis; samuti see, et kultuurivara hävis alles pärast sõjategevuse lõppu, kui vabastajad selle „vabastasid” (nagu kirjeldab Bonni zooloogiamuuseumi topistekogu hävingut Ameerika tankide kaunistustena Saksa tuletõrjeteoreetik Erich Hampe 1961. a teoses Der zivile Luftschutz im Zweiten Weltkrieg) või koos hoiukohaga maha põletasid (nagu arvatavasti juhtus Königsbergi lossi ladustatud merevaigutoaga). Ent ühes rühmas on kaks itimeest ja neilt saame huvitava ülevaate, kuidas toimub asutuse elektrooniline arhiivimine päriselus.

Muid kuuldud mõtteid:

• Objectives are really the „engeen” of the organisation.
• The first one, it is like a cube. The second one, like a pyramid. Väidetavalt on püramiidil 2 mõõdet rohkem kui kuubil. Meenub klassika: Not one- or two-bladed, but nine-bladed!
• Et kogu jutt on nii iseenesest mõistetav, meenub mulle raamatust „Nüüdse Euroopa juhid” veel episood, kuidas Stalini ema olevat kutsutud poja juurde külla ega polevat mõistnud, mida ta poeg Kremlis päris täpselt tööna teeb.
• Compliance is mandatory. – Võiks lisada taas klassikat: Resistance is futile!
• Iga kord repliiki surprise, surprise! kuuldes ootan, kas äkki tuleb veel sama päritoluga teksti: And then, there was Garganel. He was evil. „Ugh, I hate smurfs!”

Ühel vaheajal tuleb esineja mu juurde küsima, kas ma elan Kõrgmetsa kandis, et ta olla ükspäev Kõrgmetsast läbi haldushoonesse sõites (mis on linna teises otsas, mööda kiirteed ei saa) näinud mind bussipeatuses.

Aga pärast koolitust on Saksa ja Austria pidu. Koolitus läheb küll ligi kolmveerand tundi üle, osalejad lohutavad esinejat, et ei ole midagi, tavaliselt peod täpselt ei alga; aga seekord on vist alanud, sest kui kohale jõuan, on söögist alles ainult kahe suurema koogi tükke, kaks taldrikutäit searasvaleibu ja algselt lipukesi hoidnud kapsapea. Jooki on alles mitu korda üle inimeste suutlikkuse. Kapsapea meenutab tudengiaegset lugu, kuidas ühingukaaslased olid spetsiaalsete valemite järgi arvutanud, kui palju toiduaineid peoks ostma peab, nt võileibade jaoks kaks leiba. Midagi läks koledasti viltu, võileivad kadusid mõne minutiga ja peagi ka kapsapea ning ühingu ajakirja järgmises numbris ilmus mu kirjutatud lugu, kuidas ühing toidab kahe leiva ja viie kalaga viis tuhat inimest (mis lõppes sõnadega „ja nad nägid, et see üks ülivägev ühing on, ja ruttasid liikmeks astuma”).

Lahkun pool seitse, et jõuda postkontorisse. Jõuan kell 18.59, aga uks on juba kinni, sees askeldab koristaja. Edasi jaamapoes.

Sajab. Karta on, et sel aastal enam uisuilma ei ole, kui just ei hangi uiskude alla uudseid vihmarattaid.

Bloggeri kinnitussõna on qqwmetzj. Ötzi leidjale olevat nüüd 17 a hiljem lõpuks leiutasu ära makstud, teatas täna BBC. (Saksa Wikipedia kirjutab, et rahvasuu olevat Ötzi rahvuse paika pannud nii: ta ei saanud olla itaallane, sest tal olid kaasas tööriistad. Ta ei saanud olla austerlane, sest koljust leiti ajujäänuseid. Võib-olla oli ta šveitslane, sest oli jää sisse külmunud. Väga hästi võis ta aga olla sakslane, sest kes teine läheks kõrgmäestikku sandaalidega!)

E, 803. päev: kwijibo

Seekord meenutavad oma olemasolu eriti ilmekalt seljalihased. Näo kiivrinokast varjamata alaosa on saanud päikest ning silmad kipitavad (sõitsin vastu valgust, konarused on palju paremini näha).

Täidan õppetaotlust. Ma ei saa aru: inimene taotleb, et tahab õppida X keelt, siis saab teate, et osalegu X keele kursusel sellal ja sellal, ning siis peab uuesti taotlema sama. Teen täpselt juhendi järgi ja nüüd tahaksin nagu kaks korda tormata prantsuse keele kallale.

Ilus ilm on läbi, õhtul tibutab. Poodi ei jõua, toitun kapis olevatest kuivainetest.

* * *

Ükspäev oli jutuks see, et telekas üritab Mihkel Raud juba mitu nädalat muundada Eesti Ekspressi ajalehest telesaateks. Sellest on aga kahetsusväärselt kõrvale jäänud Kohver, Kranaat ja ristsõna. E pakub, et ristsõna võiks lahendada malekooli stiilis („ettur käib Elmar kaks – Elmar neli”, st „esimene rida paremale: Eesti poliitik eesnimega, kümme tähte, neljas täht M”); mina, et elava male stiilis.

P, 802. päev: mudamaadluseta uisumatk

Ka täna on kavas teha uisumatk, sama teekonda pidi kui kaks aastat tagasi. Viimase hetkeni on selgusetu, kas sõita R-chist Wb-sse või vastupidi. Kaks aastat tagasi sõitsin just niipidi ja kuigi algus oli tore, oli lõpus väsitavalt keerukas reljeef. Pärast peaks linnast rongi pealt tagasi ka tulema. Seega sõidan hoopis Wb-st R-ch-sse, sest R-ch-st tuleb buss mulle otse maja ette.

Rongini on umbes kolmveerand tundi aega, otsustan minna jala. Uiskudega olen jaamast korterisse sõitnud kunagi 18 minutit; kuigi jaama poole minnes on tee pikemalt allamäge, aga uiskude allapanek ja altvõtt võtab siiski kokku liiga palju aega.

Wb-s ostan jaamas automaadist pool liitrit mineraalvett, kõnnin läbi jaamatunneli Maaselja äärde ja panen seal müüri najal uisud jalga. Müüri peal on rohkesti sisalikke (näen korraga viit).

Puulehti on veel vähe, tänu kuivadele ja soojadele ilmadele. Jõeäärset teed on puujuured kergitanud, edasi parklas on krobe. Inimesi on ka palju pühapäeva õhtul jalutamas. Eelmine kord läbisin seda maad (pisut üle 27 km) ohtra mudaga teel ja pärast ka uisulaagrites 3 tundi 10 minutit, seega olen arvestanud 3-tunnise sõiduajaga. Minek Wb-st on kell neli, seitsmest läheb hämaraks, buss läheb R-chist 19.14.

Pärast sadamat kõrgevõitu mägi, millest üles rühkides ja alla laskudes mõtlen, et küll on hea sealt sõita puhanuna, mitte väsinuna nagu eelmine kord.

G-chi linnakeses on patseerimas rohke rahvas, jõe äärest läheb läbi väga lagunenud nn jalgrattatee. Ka sellel on jalutajaid ja rattureid ning isegi üks laps rulluiskudel. Täiesti uskumatu, kuidas ta suudab sellisel pinnal püsti püsida. G-chis on vist järjekordne veinipidu, üle piirisilla voorib katkematu vooluna autosid. Õigemini seisab, sest linnapoolses otsas on foor. Vastassuund on suhteliselt tühi. Risti üle kõnnitee on parkinud ebaviisakas juht, auto (Seat Ibiza nr YG 7125) saba sõiduteeni välja, möödumiseks tuleb põigata korraks sõiduteele.

Edasi läheb tee naaberriigis Maaselja kaldal. Tee on tuttav ning vaated uhked. Ilm on imeilus.

Pärast kaht jõekääru on edasi ligi 10 km sirget ja sündmustevaest teed vastu valgust, päike peegeldab paremalt jõest, võtab. Koha, kus kaks aastat tagasi maoli käisin (kuivanud muda sisse), näen ära. Teel on kolm silda: esimesest läksin üle, kolmandalt tulen tagasi, teisest viib tee üle, otsustan pidada lühikese joogi- ja pidurikeeramispausi selle otsas.

Kiirusnäidik näitab, nagu olnuks mu suurim kiirus 72 km/h; ära usu hundi juttu! Mul oli kunagi jalgrattaspidomeeter, mis vibratsiooni tõttu näitas, et näiteks rongis seismise asemel kihutas jalgratas 196 km/h. Üldiselt ei lase ma uisutamisel kiirusel minna üle 18 km/h ehk 5 m/s, sest kaugemale silm teel olevaid kive suurt ei seleta ning 1½ cm kõrgune kivi võib uisu hoobilt seisata, nagu ma täna komistades kogen. Pidur mõikab väikese kiiruse peal paremini kui suure, mis tuleneb füüsikaseadustest (kineetiline energia sõltub kiiruse ruudust).

Üldiselt on sõit nauditav ja ma eriti ei kiirusta. Võrreldes eelmise, üleujutuse järgse sõiduga on veetase umbes meeter madalamal. Pilte ma eriti palju ei tee (joogipausi arvestamata ainult 24), ei viitsi fotoka väljavõtmiseks seisma jääda.

Veejoogipausini (16,4 km) kulub 1 h 21 min, R-chi vastaskaldal (u 27 km) olen umbes 2 h 11 min sõiduaja järel. Uisutan sealt aeglaselt üle pika silla R-chisse (kõnnitee on kitsas, ka siin voorib R-chi poole pidev autovool) vastutulijate juures sillaäärde seisatudes (panen kella seisma). R-chis uisutan bussijaamani ja võtan seal uisud alt (27,8 km, puhas sõiduaeg 2 h 17 min). Aega on bussini üle poole tunni.

R-chi laadaplatsil kihab veinilaat. Kella seitsmest hakatakse otsi kokku tõmbama, kahveltõstuk sõidab piirdeid kohale viima. Vaatepilt (ma ei jaksanud fotokat välja võtta) meenutab elavalt kahveltõstukijuhi Klausi seiklusi. [Nõrganärvilised, jätke selle lõigu ülejäänud osa vahele ja jätkake järgmise lõigu algusest.] Klausi esimest (ja ühtlasi viimast) tööpäeva kujutav õppefilm on siin – ja ära kasutades seda, et nõrganärvilised on jätnud selle jupi vahele, ütlen ka seda, kuidas ükspäev ostsin poest sülti, mis hõrgutist siinmaal eriti kuskilt ei leia ja kui ka leiab, siis on sinna sisse aetud sobimatult palju äädikat ja želatiini. No ja seekord oli ka sea lõikehammas, mille avastamisel kontrollisin kaks korda keelega ja korra peegli ees silmaga üle, kas mul endal on ikka kõik hambad veel suus. Jälk, jälk ning ma enam hulk aega siinmaist sülti ei taha (nagu ma ei tahtnud kohukesi kümme aastat pärast seda, kui olin piimakombinaadis näinud, kuidas kohukeseliinil sõitsid kohukesed paremalt vasakule ja samalaadse vooluna sibasid prussakad vasakult paremale).]

Siit võivad nõrganärvilised edasi lugeda.

Bussipeatuses tungleb trobikond bengaallasi, kes satuvad bussis mu ette. Pika ja veinilaadalt tulemise kohta täiesti loomulikult elava bussisõidu tagumiseks otsaks hakkan aru saama, et mu ees istuvad räägivad nn inglise keeles. Ilmselt olin bussi oodates ja ennast pealeminekuks parimasse strateegilisse asukohta sättides (peatuses tuleb seista kohta, kuhu jääb bussiuks) üks väheseid valgenahalisi, keda see seltskond ei häirinud. Otse vastupidi, meenutasin ammusi lõbusaid bengali korterikaaslasi ning Kollywoodi lõbusat filmimuusikat.

* * *

Õhtul pikk arutelu selle üle, et kogu diskursuseteooria on hullumeelse inimese sünnitis ehk luul. Uurige enne igasuguste asjade uskumist seda, kuidas toimib inimese normaalne ja ebanormaalne mõtlemine, muidu usutegi, et kuningal on seljas läbinähtavast riidest rõivad.

L, 801. päev: so wake up wake up now

Ärkan kell 11.43. Tore, et on nädalavahetus.

Kavas on korrata uisumatka umbes samal teekonnal kui esimesel mööda vana raudteetammi sõidetud uisumatkal, ainult et vastassuunas. Aeg on taas hiline pärastlõuna, kui päike on tee ilusti ära kuivatanud, isegi metsas, ning arvestusega, et valges saaks sihtkohani.

Postkontor on viieni lahti. Olen seal pisut enne nelja, arvates, et kes ikka oma postiskäigu laupäeva õhtule jätab. No jätavad tegelikult küll: sabamasin näitab, et minu ees on 25 inimest. Argipäeviti ei näe postkontoris sellist tungi kunagi.

Buss satub linnast väljudes teeparanduse ümbersõidu auks tekkinud ummikusse, kus seisab kümmekond minutit (bussijuhi vandudes ja armatuurlauda nüpeldades, muide). See buss on linnast kuni M-chini kiirbuss, peatusi ei ole, aga kui lõpuks liikuma saab, on sõiduplaanis püsimiseks vaja läbida 15 km 1 minutiga. Seda muidugi ei juhtu, aga bussijuht vajutab usinasti gaasi ning pärastpoole jõuab graafikusse tagasi. Näiteks kui olen otsustanud, et ma U-anges siiski linnusevaremeid vaatama ei lähe, vaid sõidan kohe R-angesse, et alustada sealt matka mööda teist raudteeharu, ja bussis poolt vahetan, et aknast möödalipsavaid varemeid pildistada, võtab buss järsu kurvi ja ma maandun kogu oma kolaga põiki istmele, peaga kõmm! vastu akent nagu kevadel Eestis bussis. U-angest uhab buss peatumata läbi ning varemed on puude ja majade taga. Ega teisalt seal midagi väga vapustavat ka ei ole.

Tee orus tõuseb ja erilisi pidepunkte ei ole, et kaardil järge hoida. Äkki keerab buss paremale ja suundub orupervele suurde bussiparklasse, mis osutub lõpp-peatuseks. Tulen maha ja hakkan kaardil olevate väheste orientiiride abil asukohta määrama (kaardi see leht on aastast 2002, mil seal oli veel täitsa selgelt põld). Google Mapsis on väheke uuem aerofoto ning siis asun astuma edasi küla poole, kus paari kilomeetri pärast on raudteetamm, kus panen uisud alla. Küla on laupäevaõhtu kombel vaikne: ärid on juba ja kumbki kõrts veel kinni.

Raudteetamm kerkib alustuseks esimese kilomeetri peal 20 m mäkke (metsas), puulehti on suhteliselt vähe, neid nii ohtralt piduri vahele ei jää nagu kaks aastat tagasi. Siis on lageda peal kenasti lauge mitmekilomeetrine osa, ainus selle liini taastatud jaamahoone (koos rongiga), siis N küla, siis mitmekilomeetrine lauge tõus, konarliku asfaldiga.

See on üpris tüütu (kokku 50 m kõrgemale), aga lõpeb kord otsa. Päike on juba väga längus ja arvake ära, mida teevad karjamaaäärse küla elanikud laupäeva õhtul? – Lähevad naabriperega koos jalutama!

Siin pildil olevat kohta mäletan kahe aasta tagant kehvasti, küllap olin pikast langusest vaimustuses, ei pannud ümbrust tähele. Tunnel (790 m pikk) on suhteliselt kuiv, loike on ainult kolmes kohas (2006 oli märg peaaegu terve tunnel). Kahtlaselt suur tundub; hiljem selgub, et see liin oli 1000 mm rööpmelaiusega ja võib-olla oli tunnel dimensioonitud nii, et sellest saanuks spetsiaalsel kärul läbi vedada laiarööpmelise vaguneid, nagu sageli tehti.

Tunneli teisest otsast algab kolmekilomeetrine langus, mis on tore. Laskun uiskudel täitsa E küla bussipeatusesse, ostan automaadist limonaadi, kustutan janu. 20 minuti pärast tuleb buss (muidugi 5-minutise hilinemisega nagu kombeks), sellega linna ja linnast teise bussiga korterisse.

„X-failide” plaadilt viimane, pingeline osa Milagro.

„X-failide” teemadel aga ka jätkame:


Suurenda kaarti

R, 800. päev: vale särk

Päeva teravaim sündmus on see, et kui lahkun Kõrgmetsa maksimarketist, ajab mulle selja tagant otsa käruinimene, kes on teinud sööstu, et jõuda pöördukse vahele, aga ei mõtle selle peale, et ta võiks käru ka pidurdada, mistõttu selle raudne rattaserv lõikub minu kanda. Eesti oludes oleks tulnud selle peale minu suust selline tekst, et see inimene oleks mäletanud seda hetke veel kaua, loodetavasti käies edasised paar kuud poes ainult korviga, kui üldse. Siin aga on keelebarjäär, sest ega mida tea, kuidas on kohalikus keeles näiteks „õige pimesikk!”. Ilmselt on mu valukarjatus piisavalt autentne (see raisk oli valus) ja kui ta mulle „pardon, musjöö!” on kobisenud ja minust, kes ma jään ukse ees väljas seisma, et kontrollida, kas jalg on terve või on veri taga, möödub, siis vastan sellele rahvastevahelise suhtlemise keeles – koera keeles, tumeda urahdusega, mida peaks instinktiivselt mõistma kui et „kao siit!”. Veri siiski väljas ei ole (kontrollin paarikümne meetri pärast uuesti) ja valu läheb umbes veerand tunni pärast ka üle. Aga kui oleks olnud, siis oleks alles hakanud nalja saama, sest ega ma siis poleks asja niisama jätnud. Linnasarases teise inimese veristamine – oh jaa, sellele on alati järgnenud õpetlikud sanktsioonid. Kahju, et valuraha ei pakkunud – oleksin selle tagasi lükanud ja öelnud, et mingu ostku omale prillid. Nii palju ma kohalikku keelt ikka oskan.

* * *

Eesti õigekeele käekäigu (mu käsi ei tõuse vabal ajal kirjutama mitmuses „arengute”) üle arutledes leian, et see, et tänapäeval peab kirjutama ta pandi Rootsi kardinate taha suure tähega (sest nii olevat lihtsam, üks reegel vähem meeles pidada) näitab, et eesti kirjakeel on minemas nn saksa keele suunalt (loogika on) üle prantsuse keele suunale (loogikat ei ole). Või näiteks see, et vast valminud tuleb kirjutada nüüd lahku, aga mu arust väga sarnase loogikaga vastsündinu jäetakse ikka kokku – kohe näha, et õigekirja kallal on inimesed, kellel ei ole inseneriharidust. Väike insenerimõtlemine („miks see on nii ja mitte naa”) kuluks siin-seal ära ka muudes valdkondades.

Päeval otsisin, kuidas on sõna koma i-mitmus. ÕS seletas lahkesti, et see on teada-tuntud pesa-tüüpi sõna koos pika jutustusega nende lühivormidest. Tulemusena kirjutan uuel moel punkte ja komi, mille olemasolu kahe „Kalevipoja” mahuga tekstis ei tohiks nüüd küll kedagi häirida. E räägib, et leidunud sõjaeelsed ajakirjad Eesti Arst, kus oli kasutatud ainult i-mitmust. Mu arusaama järgi pärineb praegune i-mitmuse pelg (majasid, riikisid, varsti küllap ka lapsesid, naisesid) sellest, et pumba juures on inimesed, kes õppisid sellise põlvkonna käe all, kellele selgitati, et i-mitmus on kodanlik igand ja Eesti NSV saab hakkama ka i-mitmuseta.

Pärast õhtul X-failide plaadilt The Post-Modern Prometheus ja Bad Blood, mida ma ei mäleta, et oleksin varem näinud. Ühinen teisipäevase tundmatu kommenteerija öeldud kiidusõnadega!

Selle kogumiku kaheksat osa ei tohiks mingil juhul kasutada muistse X-failide joomismängu jaoks, sest varsti olete laua all. Joomismäng, kus kuuldavasti pidi võtma punnsuutäie iga kord, kui a) Mulder kõnetas Scullyt eesnime pidi; b) Mulder ja Scully kallistasid või c) jagasid muul kombel lähedusehetki ning d) muidu vaikiv Cigarette Smoking Man midagi ütles ja e) Mulder oli skeptiline, Scully mitte JNE, oli arvestatud ikka tavaliste osade rahuliku tempo jaoks, kus neid juhtumeid esines haruharva, aga nt osas Memento Mori on Scully pikalt Mulderi embuses ja sama osa lõpeb CMS-i monoloogiga ning osa Beyond the Sea on tervikuna selline, kus Scully usub surnutega kõnelemisse ja Mulder mitte.

N, 799. päev: I don't know my future as to this weekend

Seda võib juhtuda igaühega: olen leppinud üheteistkümneks kokku ühe teise tõlketehnika koordineerijaga, et näitan talle oma XML-failide surkimise kogemusi, aga täna käituvad programmid teistmoodi ja pusin pool tundi. Seega avastan kell pool kaksteist, et olen kell 11.02 saanud ülesande läbi vaadata 20 lk tõlget kella 12.00-ks, kus on parandamist vähemalt tund, ning siis läbivaatamise ajal leian, et ka tõlkijal on olnud kiire ja on 2 lk vahele jätnud... Põhiliselt on see kopimine mallfailist, mis tuleb aga kõigepealt leida...

Olen veendunud, et täna on kolmapäev, olen isegi uhke, et seekord tõesti mäletan punkt kella neljaks kohale viia paberi, mille pidin kohale viima kolmapäeval kell neli. Keegi midagi ei ütle ka... (regulaarne aruanne, kui täitsa ära unustada, siis helistatakse).

Ja tore episood on ka lõunal käies. Nimelt kaevatakse NHE- ja KAD-maja vahel tunnelis midagi, ühte otsa tehakse seinas lõppevat sõidu- ja kõnniteed, teises otsas järati ükspäev betooni umbes sarnase masinaga, millega puuriti Matrixi-filmis. No ja täna selgub ootamatult, et jalakäijate osa on sootuks kinni. Seisatan nõutult ja mõtlen, kustkaudu minna ringi, kui läheneb veel trobikond töökaaslasi, kes otsustavad, et läheks läbi veel lahtioleva osa, autotunneli. See viib garaaži, kus on natuke tõre valvur, aga kui talle jutt ära räägitakse, siis laseb teisest, kitsamast otsast jälle välja ning koguni manitseb ettevaatusele, et selja tagant võib tulla auto.

K, 798. päev: with a radio and good batteries

Tugevad edusammud eile saadud tarkuse praktikasse rakendamisel. Ka paljud mu varasemad praktilised kogemused tõlketehnika valdkonnas leiavad taas kasutamist (nt et asendusotsing töötab ühes tavalises rakenduses sada korda kiiremini kui teises).

Hiljuti uuriti, kas on huvi esineda telesaates „Meie Euroopas”. Vastan sellele koguni kaks korda: esiteks, et ei ole; ja teine kord, kui olen teada saanud, et see on Aunaste saade, siis uuesti, et ei ole kohe üldse.

T, 797. päev: Cat People is a 1942 horror film

Kella üheksast hommikul poole kuueni õhtul tõlketehnika mõõtmatutes kõrgustes (neljani tõlketehnikakoordineerijate koolitus ja seejärel lastakse meil jääda tõlketehnika ülemuste koosolekule). Tarkvara nime ma nimetada ei saa, nagu ei öelnud eile üks poliitik, mis riigile riigireetmises kahtlustatu Herman Simm riigisaladusi andis, „aga me kõik teame, mis riik see on”.

Mul parasjagu toimetada olev imelik XML-fail tuleb mitu korda jutuks, eriti see, et miks tarkvara selle olemit   ära ei tunne (sellest mitte, miks seda ei tunne tõlkija). No jaa – koodis seisab suisa   ehk siis on originaaliga enne tõlkimist tehtud sada imet. (Ja hiljem leian XML-siltidest vihjeid sellele, et tekst on üldse koostatud MS Wordiga. HTMLi kirjutamine MS Wordiga olevat veebimeistrite meelest „sündsusetu tegevus”; mis siis veel XML-i kirjutamine oleks!)

Aga kokkuvõttes on huvitav üritus, ega ma arvanuks, et suutnuks terve päeva ühel kitsal teemal suure tähelepanuga esinejat jälgida. Pärast ligi kaheksani tööl ja teen asju, mis jäid koolitusele järgnenud koosoleku tõttu päeval tegemata (kaalusin pikalt ja leidsin, et koosolek on küllap siiski olulisem kui mu õhtune poeskäik).

Korteris õhtul Mulderi ja Scully tembutused jätkuvad. (Mul on 8 parima osaga plaat, selle peal siis.)

E, 796. päev: nagu kaks sõrme

Eile oli nii tore ja uni nii magus, et ärkan alles kell 8.36.

Toimetan tööl XML-dokumenti, mille tõlkija ei ole teadnud isegi nii elementaarset asja nagu seda, mida tähendab HTML-olem   (püsitühik), mille ta on jätnud lähtetekstist ilulema tõlkes täiesti sobimatutesse kohtadesse.

Õhtul vaatan „Salatoimikute” ehk suupärasemalt „X-failide” päris esimest osa (1993), mida ma kunagi näinud ei ole ning kus Mulder ja Scully on veel väga noored. Nagu kohtuks vanade sõpradega.

P, 795. päev: rohkem kui tuhat

Ja nüüd oleks paslik kirjeldada eilse pildi saamislugu (mis on väga pikk).

Ajakiri vihjas, et tähistaevapiltide kokkumonteerimise tarkvara saab kohast startrails.de. Seal oli omakorda vihjatud, et pildid saab järjest teha palju lihtsama meetodiga kui intervalomeetriga (või siis arvuti juhituna): tuleb käsijuhtimises panna peale suurim ava, tundlikkuseks ISO 400, säriajaks 30 s, suum suurimale lainurgale (sellel objektiivil saab suumi sellesse asendisse lukustada), käsitsiteravustamine lõpmatusse (igaks juhuks kasutan vana fotoreporterite võtet, et teibin teravustamisrõnga paigale), sisse lülitada sarivõte ning kinnitada päästik allasurutud asendisse. Viimase saab lihtsamini teha kaabelpäästikuga [ei ole trosspäästik, kaamerasse läheb juhe], vajutades selle kinni aegvõtteasendisse. Valgetasakaal peaks ka olema muu kui automaatne. Proovisin järele, mis värvustemperatuur lageda linnalähedase taeva jaoks kõige rohkem sobiks; näis olevat nagu 4500 K (vt eilne pilt). Pika säriaja müravähendus olgu sees. Salvestusviis olgu JPEG.

Probleemid:

• ühe kaadri müravähendus kestab ligi 40 s;
• aku kestab ainult umbes kaks tundi (vahetamiseks tuleb fotokas statiivilt maha võtta, sest külgkallutamise kinnitushoob jääb akuluugile ette); mul fotoka eraldi toitejuhet ei ole;
• mul ei olnud väärtus 4500 K salvestatud, mis tähendas, et pärast akuvahetust lülitusid sisse salvestatud seaded, kus värvustemperatuur oli 7500 K, seega tuli enamikule piltidest taevas kollakas. Et pildid olid salvestatud JPEG-is, ei saa pärast värvustemperatuuri enam muuta.

Pildil on näha ka neli lennukit või meteoori ning tõusev Kuu. Erinevalt eelmistest (1990. aastate alguse) objektiividest on objektiivitehnika arenenud selliseks, et kaadris olev Kuu enam ei tekita objektiivis sisepeegeldusi, which is nice, tuleb panna kõrva taha.

Pilte on kokku 315 (esimese võtteaeg on 22.26, viimasel 4.20, edasi läks pilve). Hõlmatud aeg on seega kokku 5 tundi 54 minutit, aga 315 × 30 s = 2 h 37,5 min, seega saab sellise tehnikaga hõlmata ainult 44% kogu võtteajast.

Võimalusi: kui saaks kaamera kinnitada teleskoobimootori külge, mis keeraks kaamerat sünkroonis tähistaevaga, saaks jäädvustada taevast pika säriajaga (st palju seda, mida silm ei näe) ja meteoore. Meteoore nägin nende paari minuti jooksul, kui algul värvustasakaalu katsetades ja hiljem akut vahetades rõdul fotoka juures passisin, mitu korda.

Kui päeval üritan tehtud 315 ülesvõtet animeerida, märkan, et kella 1.50 paiku ilmub lehise tagant laik, mis tähtedest aeglasemalt ülespoole liigub ja kell 2.26 kaob. Mis see on, ma ei tea; kui oleks tänavatule peegeldus, siis oleks see paigal fotoka suhtes; kui oleks udukogu või komeet, siis oleks paigal tähtede suhtes; aga ta liigub mõlema suhtes. Ja kui see oleks mööda andurit allavajuv kübe, siis liiguks ta pildil otse üles, aga liigub hoopis poolviltu ja paistab ka, et ebaühtlaselt. Kõige loomulikum seletus on, et see on tänavatuledest valgustatud, võrku mööda askeldanud ämblik! ☺

Siin on seitse pilti, mis lõigatud piltidelt välja samast kohast; tähenimed on vabavarast Cartes du Ciel (tähtkujud: Aur = Auriga = Veomees ja Lyn = Lynx = Ilves). Pange tähele, kuidas laik liigub tähtede 41 Aur ja ψ1 Aur suhtes (piltidel olen järjekindlalt nimetanud psiid ksiiks, ega ma kõike ka peast tea):



* * *

Õhtul aga lähen uisutama.

Uisutan kohast, mille nimi meenutab kuulsat india laulu Girly Man, 15½ km linna poole. Ülimõnus, eriti viimased 3,3 km, mis on 3 m laiune praktiliselt tühi ja üpris sileda pinnaga peaaegu täiesti tasane rattatee. Puulehti, puuoksi ega hobusesita kuhilaid ei ole üldse.

Kohaliku pühapäeva­pildistajate klubi tänane teema on ilmselt rongi­pildid, sest jaamas kõnnib piltnikke kahtlaselt palju, kulm kipras, mõnel fotoka pisiduse suhtes eba­loomulikult suur statiiv või fotoka ja rongi kohta ebaloomulikult väike välklamp.

Rada läheb piki raudteed ja algul on kavas alustada teed E-sillast, aga vahetu vaatlus tuvastab, et jalgrattateeks nimetatav asi kulgeb tegelikult mööda maanteed, kus ma uisutada ei taha, isegi mitte vaiksel pühapäevaõhtul. Seega tulen E-sillast kaks jaama tagasi ja panen Girly Mani jaama silla juures uisud alla. Sillalt paistab lossitorn, lipp otsas.

Esimene kilomeeter läheb mäkke ja selle otsas on pink, millel istun ja kougin parema uisu alt eile kinnijäänud puulehe, mis teeb koledat häält. Tee on kuiv, puulehti palju vähem kui maja juures rattateel ja, mis peamine, laiem kui meeter. Liiklust praktiliselt ei ole. Paari uisutajat näen, jalutajaid, vist ka paar jalgratturit.

Tee kerkib üle raudteetunneli suudme, läheb kaarega mööda neemikust, mille alt raudtee läbi läheb. Neemiku peal on äkiline langus, millest tulen alla teosammul, valmis maanduma mururibale tee ja aia vahel. Tee läheb pisut kena heinamaa ääres, siis laskub teine sats, ristudes maanteega. Parem jalutan muruservas alla.

Edasi läheb tee jõe ja mäe vahel raudteejaama poole. Jaamas on parasjagu rong, kui ma seal oma ligi 450-kilomeetrisest rulluisukogemusest hoolimata tasakaalu hoidmiseks kätega vehin. Leian, et rulluisutamine on nagu prantsuse keele õpingud, et tee palju tahad, ikka oled algaja.

Jaama järel läheb rattatee sillal üle raudtee. Seda tõusu ja pärast laskumist olin pisut kartnud (sest see on rongist hästi näha), aga on tegelikult tühine asi.

Pisut maa pärast on vesilinnuse varemed, mida varem olen vaid rongiaknast näinud. Nüüd siis näen kaks korda lähemalt ja ilma rongiaknata. Uiske ei viitsi alt võtta, üle vallikraavi silla ma uisud jalas ukerdada ei taha.

Linnuse­külast edasi kerkib tee karjamaal muudkui ülespoole, kohati on üpris järsk, teisalt aga on toredaid vaateid.

Siis ühtäkki avastan, et olen kerkinud jõest ligi 40 m kõrgemale ja algab vaeva­rohke laskumine. Kes M-chi alevis kuulis pühapäeva­õhtul jubedat valju prääksumist, siis see oli mu uisupidur, mis selle 40 m ja 1 km peal kulus 5 mm madalamaks. Alevit läbides on uiskudel püsimise kindlus juba väga suur ning viimane ots enne sihtjaama on ennist mainitud mõnus sile rattatee. Unustasin uisukella maha, nii et ma ei tea, mis kiirust ma seal arendan, aga kiirus on üpris lahe. Jaamas 25 minutit rongi tulekuni uiskude ärakoukimist ja päikeseloojangu vaatamist.

Pärast linnas jalutan jaamast bensiinijaama poe kaudu järgmisse peatusesse ja sealt bussiga tagasi korterisse (pimedas uisutada ei taha). Tore oli.

L, 794. päev: nagu ratas

Täna öösel läheb Kuu üle Sõela, nagu ma siin nädala sees suure hurraaga teatasin. Olen pannud kella kella kolmeks helisema. Väljas on küll särav kuupaiste, Kuu on kõrges taevas, aga hakkan kahtlema, kas ma ikka viitsin jalutada umbes 2 km jahedas hommikus oru vastaskaldale põlluserva kohta, kus saaks segamata vaadelda (kui üleminek oleks kasvõi kaks tundi varem, saaks vaadata rõdult). Planetaariumiprogrammist järgikontrollimine näitas, et tegelikult varjutab Kuu siit nähtuna ainult ülemised paar tähte. Kuu faas on sedavõrd suur (73%, kui ma ei eksi), et ereda Kuu kõrval ei ole Sõela tähed hästi näha.

Pärastlõunal, kui päevane ere päikesepaiste on orusügavuse varjulise raja kastest hästi kuivatanud, käin üle hulga aja uisutamas, tavaliste uiskudega (2. VIII proovisin uusi nelikrulluiske, mis oli suhteliselt pelutav kogemus). On tore, uistajaid on täna isegi vist rohkem kui jalgrattureid. Üks, kes must kaks korda mööda purjetab, meenutab riietuselt seda õpetajat, kes mul seondub fraasiga tõõstamje aahvi mjeere põõhjast; uisulaagrid on tal liiva täis, krigisevad nii et valus kuulata, mille peale mõtlen, et laia kuidas tahes, aga mu uisulaagrid on paremas korras. Kohati on rajal puulehti ja -oksi ning vihmaga teele uhutud liiva, aga kogu tee on kuiv. Sõidan veskini ja tagasi, u 7 km, 39 minutit. Mõnus.

Ainus intsident juhtub umbes sekund enne rajalt ärakeeramist, kui hobuse sitakuhilast möödamanööverdamisel läheneb tagant kärsitu jalgrattur ja laseb hoogu vähendamata kella; tulemusena kakerdan eest ära. Jään küll püsti, aga satun soovitud kohast päris mitme meetri kaugusele.

Eile loetud fotoajakirjas Digital Photography olnud vihjed innustavad mind pühendama öösel mitu tundi pildistamisele ja tegema sellise pildi:



Nagu varemgi öeldud, tehke järele või ostke ära.

R, 793. päev: one day it will all make sense

Loen bussis ajakirjast Digital Photography intervjuud endise uudisefotograafi Darryn Lionsiga, veebikoha MrPaparazzi.com loojaga. Soovitab, et inimesed kandku alati kaasas fotokaga mobiiltelefoni, sest võite sattuda õigel ajal õigesse kohta ning saada selle pildiga rikkaks – kusjuures see tõenäosus olevat suurem kui loteriiga võita. (Või rahasaamise eesmärgil napakates telesaadetes esineda – mul tuli siinkohal meelde augusti lõpus Eestis nähtud ajalooline „Tõehetke” esimene saade.) Mr Lions kinnitab, et kui inime tahab kuulsaks saada, siis ta tahab ka, et temast räägitaks, seega vajavad nad igati, et neid muudkui pildistataks ja pilte ära trükitaks. Inglismaal on senini kord, et avalikus kohas võib pildistada kõiki, luba küsimata; Mandri-Euroopas võib kord olla teine (nt sageli on kord, et pildil olev äratuntav isik või pildistamiskoha omanik peab pildi avaldamiseks andma loa). Ning jutt on ikka piltidest, kus inimene rohkem peal kui kulmupidi pildiserva jäänud Mihkel Raud rauapoe kassasabas.

Tööl vahetu ülemuse juhtimisel koosolek, kus saame ta eksootilise küünilise huumoriga pikitud ülevaate mitmest asutuse strateegiaküsimusest.

Õhtul küsib lõunamaine isik bussipeatuses mu käest habla español? (või siis õigemini ¿habla español?, ehkki ei mina tea, mismoodi märk ¿ kõnes väljendub). Vastan sellele umbmäärases keeles no. Seejärel jätkab ta inglise keeles ja saan teada, et ta uurib, kus on raudteejaam. Seletan, mis bussiga sinna saab. Lõpuks tuleb sama bussi peale kui mina, istub mu ette. Postkontori juures keerab ringi ja küsib, kas see on raudteejaam. Vastan, et ei ole, sinna on veel mitu peatust, ma ütlen, kui tuleb. Küsib vastu, kas raudteejaam on ikka südalinnas. Vastan, et ei ole, südalinn on see siin. Onkel ja tema kaaslanna tänavad mind ülevoolavalt ja tormavad bussiukse juurde, aga see on kinni ja järgmine peatus on alles Vabaduse puiestee alguses. Aga katki pole midagi, sest teel kesklinna peavad nad siis ületama Aadu silla, kust avaneb vast tuntuim siinmaa pealinna vaade.

Postkastis on kiri korteri omanikult, mille murega kohe trepikojas lahti kisun (et äkki teatab, et tahab mind välja tõsta, kuigi seda peaks üürilepingu järgi teatama tähtkirjaga). Kirjas on korteri 2007. a kinnisvarahalduse kulude analüüs ja sealt nähtub, nagu oleks mult korjatud nende katteks ligi 40% vähem raha kui vaja läks. Et aga lepingus on kirjas, et ma pean maksma üürile lisaks lisakulusid 125 raha kuus, ja et see paber ei ole otseselt arve, ei tea ma, mida teha. Tuleb kirjutada ja küsida.

N, 792. päev: We're opera mad in Camelot

Hommikul postkontor: vanale lennukihuvilisele sõbrale lennundusnäituse piltidega plaat posti, saan kätte kahe raamatuga paki Amazonist.

Saan kutse prantsuse keele 6. ossa; ei aidanud mu soov 5. kursust korrata midagi. Teekond prantsuse civilisation'i ja culture'i juurde saab olema veel vaevalisem, kui lootsin (siin korduvalt [sildi piin all] kirjeldatud keeletundides käsitletu ahtuse järgi on see teekond küll lõpmatu).

Pakis on kaks linnuseraamatut, üks suurem, teine väiksem. Väiksem, mille lugemist alustan juba bussis, on jooniste poolest kahtlaselt arhailise välimusega, meenutades linnuste teaduslikule uurimisele aluse pannud Otto Piperi muistset oopust Burgenkunde (1912). Keel on ka selline, et ammu enam Inglismaal sellist ei räägita. Impressum selgitab, et esmatrükk oli 1939. Aga esialgne mulje on muistsust arvesse võttes hea.

Suurem on uuem (esmatrükk 2004), uurin seda õhtul korteris. See on tulvil põhiplaane (kahtlaselt suuri, ju vast on kehvema silmanägemisega eaklassi jaoks) ja hägusaid hallvalgeid fotosid. Teemaks linnused üle maailma, peamiselt Inglise ja Prantsuse linnused. Amazoni viidatud kohas on kiidulaul missugune, ent kui silm satub peale nendele paarile linnusele, mida juhtun teadma, on autoritel jäänud märkamata asjaolu, et keskaegses linnuses ei pruugi kõik tarindid olla keskaegsed. Näiteks ülistab raamat Cochemi linnuse järske katuseid, et sellelt jooksis lumi hästi maha: no selle hooned ehitati XIX sajandil, seega ei saa katused kuidagi olla keskaegsed. Samuti on mõne Saksa linnuse seas Reini-äärsed Marksburg ja Maus, mida mõlemaid ehitati XIX sajandil omajagu ringi, „keskaegsemaks”. Seega liigitan sellegi raamatu rubriiki „võtan kõike puhta kullana ja kirjutan sellest raamatu”, kus on juba ees Edgar V. Saksa „Eesti viikingid” (millest alles üleeile kirjutasin tiraadi) ja Ago Vallase „Aolinnad, linnused ja kindlused”.

K, 791. päev: „bikvadraatvõrrand” kõva P-ga!

Dokumendi uuendamise arutelu. Muudatuste kontrollimise käsikirjalistes märkustes näib olevat täiesti selgelt tekst

is mama
the ass

(no ühel real on is managed by ja kohe selle alla on sattunud the ass. = the assignment).

Kontrollin terve päeva teatud tõlkeid. Eriti ilmekas on laudatehnika kirjeldus, kus tõlkija ei ole alati ära tundnud, mida tähendab kariloomade kontekstis piima tootmine ja et piima ei tooda masin, vaid loom – seega ei ole jutuks mitte mõistatuslikud piimaseadmed loomadele, vaid täitsa selgelt kariloomade lüpsiseadmed. Ja see on ainult pisike ja tähtsusetu kübe, kokku on loetelu selline jubedus (ei ole aru saadud, ei ole kasutatud sõnastikku, ei ole teatud vajalikku sõnavara ning ei ole koguni osatud eesti keele sõnajärge), et kirjutan selle tõlkeliigi korraldajale eraldi meili, et selle-ja-selle numbriga kirelduse tõlkija töö on kõlbmatu.

Muid leiutisi ja avastusi:

• kariloomade mänedžment
• küünid karja jaoks
• heat valves – kuumaventiilid (kütteventiilid)
• pöördemomendiga võtmed
• foregn matter – võõrollus (võõrkehad; jutt oli sõelfiltrist)
• inimese ajudega pealuu (ajuga inimkolju; logol oli läbilõige)
• medical and scientific journals – meditsiinilised ja teaduslikud žurnaalid (meditsiini- ja teadusajakirjad)
• providing telecommunication capabilities – sidevõime pakkumine (sideteenuse pakkumine)
• biological and bacteriological research – bioloogiline ja bakterioloogiline uurimistegevus (bioloogia- ja bakterioloogiauuringud)
• autode tuunimiskomplektide osad allalaskmiskomplektid (huvitav, kas tuunimine on nagu tulega mängimine, et pärast juhtub öösel õnnetus, nagu kinnitab vanarahvas; sõjaväest ärasoovijad, pange tähele).

Aga kõik need kahvatuvad selle kuldvara kõrval, mis on mu silme alt läbi käinud vahepeal paljude kuude jooksul, kui ma neid leiutisi siin ilmutanud ei ole:

• vesinikku tootvad merevetikad (vesinikperoksiidiga puhastatud adru vms)
• juriidiline hagi (hagi ongi juriidiline, muidu on umbes sama keeleloogika vaegus nagu salajane vargus)
• independent books – sõltumatud raamatud (sõltumatute kirjastuste raamatud)
• riistavara
• air conditioning lines – kliimavoolikud (kliimaseadmete voolikud; loogika on täiesti äratuntav – air conditioner = kliimaseade, seega air conditioning = kliima- – aga paraku vale)
• goods of human hair – inimkarvadest kaubad (juustest kaubad; meenub see kuldaväärt lugu, kuidas tõlkija tõlkis koerašampooni kasutusjuhendit ja toimetaja toimetas ning pärast klient ütles, et muidu on väga hea, aga, vaadake, koeral ei ole juukseid, koeral on karvad)
• hobuseväädist lõngad ja riie
• lõhkeainel põhinevad hambaarstitooted
• lillesibulad, mida kasutatakse söömiseks
• pambusrulood
• stair treads – trepiroomikud (trepiastmed)
• metallist rahatähtede klambrid
• kokkusibivad mittmeosalised riided
• inglid villa vastuvõtmiseks ja äraandmiseks
• navigatsiioni näidik
• skalpellid ja puuriterad müürisseppadele
• Japanese barnyardgrass millet – jaapani koduõues kasvav kukeleib (tähk-kukehirss, Echinochloa crus-galli)
• 6000 metric tons – 6000 kuuptonni (6000 tonni; see seisab nõukogu otsuse 2003/874/EÜ II lisa punktis 1.1; kui see kunagi jutuks tuli, arvas kolleeg, et see on sõna-sõnaline tõlge, mille peale ma küsisin, kas ta tõesti arvab, et sõna metric tõlge on kuup-)
• toidupügajad
• wireless masts – juhtmevabad mastid
• servicios de conversación por voz – hääljutu teenused (kõnesideteenused)
• Rastexcenter – Rastex-keskused (ekstsentrikkinnitid)
• fossiilidel, kütustel töötavad energiatootmisseadmed
• fanny packs – tuharakotid (vöökotid; hea, et niigi läks, sest inglise inglise keeles tähendab fanny midagi muud)
• pop memorabilia – popid memorabiilid (poppmuusikasuveniirid)
• necktie chain – kaelasidemeahelad (lipsuketid)
• in Katakana – katakana keeles või teine kord Katakanas (katakana märkides)
• kohvi pruulimine
• nahast valmistatud lemmikloomade kaelarihmad
  
  And last but not least:
• tracked bronchoscopes – roomik-bronhoskoobid (jälgitavad bronhoskoobid)

Õhtul neli osa South Parki.

T, 790. päev: aga ranne on tal terasest

Suvi on läbi ja ehitus­meeste suve­puhkus samuti. Bussi­peatuse vastas ehita­tava maja ees on betooni­pump, pikk nokk üle maja, lont tugi­müüri ja liivakivi­kalju vahel. Kinni aetakse ka maja­esine toru­kraav, mis oli lahti nii kaua, et seal kasvas paks rohi.

* * *

Eile tekkis küsimus, kas on kohasem öelda võõrapäraselt hüdroklorotiasiid või eestipäraselt hüdrokloortiasiid, mille kohta arvan, et mismoodi teine rohkem eesti keeles on kui esimene, iseasi kui Kreutzwald oleks ka kloori kohta omasõnalise nimetuse välja mõelnud, nagu ta mõtles välja nimetused vesinik, hapnik, lämmastik ja süsinik. Sedasi oleks Kreutzwald pakkunud kloori vasteks vast rohelik, vat see oleks siis rohkem eesti keeles kui -kloor- või -kloro-.

Kui Kreutzwaldi katkenud terminiloomet jätkata ja oletada, et ju ta oleks pannud naatriumi eesti nimetuseks näiteks soodik, siis oleks naatriumkloriid küllap soodikrohend.

* * *

Padjaraamatus, Edgar V. Saksa "Eesti viikingites" olen jõudnud eelajaloolise Orientumi ehk väidetava soomeugri riigini, mille pealinna, praeguse Novgorodi nime ta teab muistses eesti keeles olnud olevat Nahara. Osundatud saaga jutustab selle riigi mereväest, kus oli – hm... – 180 000 laeva ja nendel – hm-hm... – kokku 54 miljonit sõudjat (6 väepealikku, igal 6 laevastikku, igas laevastikus 5000 laeva, igas laevas 300 sõudjat ehk siis laevad olid päris kopsakad galeerid). Et tol ajal elas maailmas üldse kokku umbes 200–300 miljonit inimest, tähendas see, et ühe riigi mereväes oli kuuendik kuni veerand maakera inimestest!! Ei tea, kellega nad sõdisid (st kas kedagi tõenäolisele vastaspoolele ka üle jäi)? Ja selle asjaolu peale ei kergita ei autor, ei tõlkija ega toimetaja kulmugi! Võimas!!!

Samuti ei ole ei autor ega tõlkija ega toimetaja ega ükski retsensent (kelle märkused aeg-ajalt algteksti halbust meelde tuletavad) juhtunud meenutama Paul Johanseni järeldust, et Saxo Grammaticuse hellespontoslased olid ilmselt Väina liivlased: Hellespontos on Dardanellide väina kreeka nimi ning kroonik võttis pähe kirjutada Daugavast, liivi nimega Väina, sarnase kreeka nimega. Suhteliselt loogiline, ütleksin, igatahes tunduvalt loogilisem kui Saksa seletus, mis algab sõnadega „kõige mõistlikum on, et...” ja siis tuleb selgitus, kuidas hellespontoslased olid Kreeka argonautide järeltulijad, kes olid kanda kinnitanud tähtsa kaubatee Väina kallastele ja hiljem [jälgi jätmata] jälle kodumaile naasid. (Ja kuhu Kreekast argonaudid mujale ikka sõita võisid kui mööda jõgesid Eestisse, eks ole... Inglane Tim Severin proovis 1980. aastail argonautide kuldvillaku otsimise sõidu järele teha (nimelt ei olnud tõsised ajaloolased kindlad, et pronksiajal saanuks üldse teha pikki merereise) ja sattus hoopis palju lähemale, piki Türgi rannikut Gruusiasse.)

Ja siis võib veel teha raamatust järelduse, nagu võtnuks Venemaa vastu ristiusu põhjusel, et koos ristitud Rootsiga Eestile lõpp peale teha. Ei noh, lõbus raamat. Selle kõrval ei ole midagi sarnase vene autori Vladimir Buškovi oletused („Rossija, kotoroi ne bõlo”), et mongoli-tatari ikkeks nimetatav asi oli vene vürstide vaheline kodusõda [mille valguses võiks arvata, et Jäälahing oli ordu kaitselahing] ning et algne Hiina müür oli puittara või madal vall ja need jupid, mida turistidele näidatakse, ehitati müüriks alles sõjajärgsel „restaureerimisel”.

* * *

Üritan pildistada lendavat nahkhiirt välguga. Alguses nahkhiiri ei ole, siis hakkab tulema, aga on juba liiga pime, ei näe, kus nad lendavad. Kaalun ära, kui palju kokku kaaluvad fotokas, objektiiv ja välklamp: peaaegu täpselt 2,4 kg.

E, 789. päev: The koala has several organs, but is always asleep

Külmetuse tõttu on olek peaaegu täpselt nagu laulus: käisin laupäeval lätlastega veinikeldris ja nüüd on mu keha pisut nõrk.

Uuendan tõlkeid, millest nelja varasem „eesti” versioon on tehtud sarnase toote korras eesti tekstist asendusotsinguga, st asendades ühe toote nime nelja muuga. Keegi eesti keelt pisutki valdav inime tulemusi läbi vaadanud ei ole, kuidas muidu seletada seda, et kaashäälikuga lõppenud nime käändelõpud on kokku sattunud täishäälikuga lõppevate nimedega, nii et käändes tootenimed kõlasid enne tänast toimetust umbes nagu leedu kohanimed või need tegelased H. G. Wellsi ajamasina filmist, keda korrapäraselt ära söödi.

Ja Bloggeri kinnitussõna on praegu tooou. Torupill, torupill, touadaa.

P, 788. päev: nohu

Päev on väga ilus ja päikeseline, kuigi jahe. Hommikupoole arvan, et vast peaksin esmalt käima näiteks uisutamas ja õhtul minema pildistama, aga esimene viibib ja päeval hakkab ilmnema kange nohu – eks eile sain vihmaga külma. Korterist on taskurätikud otsa saanud, võtan käepärast rulli vetsupaberit, mis magamamineku ajaks on tunduvalt kahanenud.

Päeva sisustab SketchUp (tundub, nagu seda kasutades nohu süvenebki; Google peaks lisama tarkvarale hoiatuse, nagu arvutimängudel on teinekord juures hoiatus, et langetõbised mängida ei tohi) ja õhtul „Trooja” II pool ning lisad. Täitsa tore. Saan näiteks teada, et Schliemann saanud (oma jutu järgi) 7-aastasena isalt jõuluks piltidega ajalooraamatu, kus isa seletanud Trooja langemise pildi juurde, et sedasi kujutas Troojat kunstnik, sest keegi täpselt ei tea, kuidas Trooja välja nägi, sest selle varemeid ei ole üles leitud ega välja kaevatud, ning siis Schliemann kinnitanud, et isa, aga kui mina ükskord suureks saan, siis mina lähen ja kaevan!

L, 787. päev: puud veini

Läti seltsi korraldatud veinimaitsmisel, kuhu saamisega on väike logistikaprobleem. Esimene mõte on, et mis see ikka ära ei ole, piirilinna ja sealt tühine 4 km jala või üks peatus rongiga.

Nagu rohkesti kogetud, sõidavad siinmaal bussid viis minutit sõiduplaanist maas, ühe erandiga: buss G-ch-sse sõidab kaks minutit plaanist ees. Arvake ära, kuidas saab ümber istuda bussilt, mis on sõiduplaanist viis minutit taga, bussile, mis on sõiduplaanist kaks minutit ees, kui sõiduplaani järgi peab esimene saabuma kaks minutit enne teist? – Vastus on lihtne: tuleb ligi pool tundi oodata järgmist.

Saladuslik on see, et sihtkohta käib põhimõtteliselt 132. buss, mis sõidab kohale kolm korda päevas (õhtul), aga tuleb tagasi iga tunni tagant. Huvitav, huvitav.

Bussis kuulen selja taga läti keelt. Lätlased küsivad midagi bussijuhi käest ja jäävad minust bussipeatuses sõiduplaani uurima. Oletan, et ka nemad suunduvad veinimaitsmisele, aga oleks kohatu hakata tülitama, et ma tean, kuhu te minna tahate, tulge mu järel, ma viin teid Ivan Sussanini kombel sohu.

Algne plaan oli, et lähen G-ch-is üle silla, ostan jaama­automaadist pileti, istun rongile ja sõidan ühe peatuse. Ent satun vastaskalda külas ammuseid hiilgeaegu (endine kaevandus ja selle endine kasiino) näinud tänavale, mis viib jaama tagant läbi ja sealt puudub pääs jaama tagasi! (Kohas, kust võiks, on maja aias lindla, milles omanik vestleb papagoidega.) Kui lõpuks tee üle raudtee tagasi viib, olen jaamast nii kaugel, et rongi tulemiseks ei pruugi ma jaama enam jõuda, nii et lähen aga edasi. Vihma muudkui sajab ning mul saavad jalad märjaks. Poole tunni pärast olen üpris vettinuna kohal, juhatatakse sisse, algusest on 45 min möödas, aga veel ei ole alustatudki. Varsti saabub ka see läti paar, kes olid minuga samas bussis, aga nad on minust oluliselt kuivemad.

Veinimaitsmisel on meie omasid üks ja lätlasi kolm lauatäit (eesti lauas ka üks hiinlane, nii et aeg-ajalt tuleb talle eesti juttu tõlkida). Veinid on kohalikud valged riislingutüüpi veinid. Veinikeldri tootevalikuga voldik on salvräti vahel, kus on kirjas tehnilised parameetrid nagu suhkru- ja alkoholisisaldus ning hind. Veini jagatakse umbes 50 ml kaupa ja kokku maitstakse läbi umbes seitse-kaheksa oma veini (nt riislingut on kolme sorti, millest hapuimal on suhkrusisaldus 8 g/l ja magusaimal 45 g/l). Pärast saab veine kaasa osta, mida arvestusega, et äkki tuleb jälle kolmveerand tundi vihmas matkata, tuleb teha tagasihoidlikult.

Kui maksmiseks läheb, siis selgub, et osalemise hind (veinid + söök) on ligi kolm korda suurem kui meilis teatatud, mispeale ütlen, et mind see ei kurvasta, sest nii kaugele ma meili üldse ei lugenudki.

Kui ära tulen, kõnnib õue peal vastu sõbralik dobermann (ehk koduses kõnepruugis „pikkade jalgadega taks”).

Ruttan bussi peale, mis jääb, nagu ikka, mõne minuti hiljaks. Rongijaam on sadakond meetrit kaugemal, näen, kuidas sinna saabub 17.33 rong, millega natuke olin plaaninud sõita kakskümmend kilomeetrit ülesvoolu, et tulla R-ch-is üle silla ja sõita ühe bussiga otse mu maja ette. Aga rongile pidanuks ka pileti ostma, milleks läinuks ka vähemalt minut, nii et rongile jäin hiljaks, aga bussile jõuan.

Jope on enam-vähem vihma­kindel, aga mul on kaasas ka vihma­vari, peamiselt pildista­mise puhuks, kuigi tegelikult teen laussajus ainult ühe pildi: bussipeatuses külakaardist, kuidas igas teises majas on veinikelder. Näen alles fotokat ära pannes, et vihmavarjult sorises vesi otse lahtisesse fotokotti, mis on nüüd seest märg. Bussis on küll soe, aga suurt ära ei kuiva. Väidetavasti peaks olema G-ch-is veinifestival ja õhtul ilutulestik, mis sellise ilmaga on, jah, huvitav mõte.

Küsin bussijuhilt, kas üleriigiline kuukaart kõlbab ka kahe peatusevahe sõitmiseks välismaal; kinnitab, et kõlbab. Minu järel tulnud eesti pere teatab, et bussijuht neilt raha ei võtnud, sest nädalavahetusel on kord, et üleriigilise kuukaardiga saab sõita mitu inimest, ja ta öelnud, et nad olgu minuga koos. No tore, aga kui maha tahan minema hakata, tuleb pähe, et kui ma enne teisi maha läheks, siis sõidaksid teised ju edasi jänest!

Korteris soojendav vann ja siis filmi „Trooja” I osa. Plaadil on olemas eesti tõlge, täitsa hea on (vähemalt see koht, et breaker of horses on kenasti ümber pandud kui hobuste taltsutaja). Asjaolu, et peategelast, kreeka kangelast Achilleust, kehastab Brad Pitt, ajab umbes kümneks esimeseks sekundiks naeru peale, aga siis enam mitte, täitsa hästi kehastab.

R, 786. päev: topelt ei kärise

Ärkan vihmamühina peale. Muudkui kõmab kõu (sellise tugevuse ja sagedusega, et lähen tõmban arvutijuhtme seinast) ning taevas on tumehall. Tööleminekuks on vihm vaibunud, aga maapind on kapitaalselt märg, pühapäevaks ilmselt ära ei kuiva, uisutama minna ei saa. Eks näis, kui palju tänane vihm jõgedes vett kergitab (nagu kaks aastat tagasi, kuidas ülemjooksu valgalas sadanud suur äikesevihm tõstis Maaselja keskjooksu kitsamates kohtades koguni neli meetrit, nii et puud ja põõsad olid täis prahti).

Olen sattunud töörühma, kes uuendab asutusesisest uute tõlkijate juhendit. Te ei kujuta ette, kui keerukas menetlus see uuendamine on. Nii keerukas, et ma unustan lõuna ära!!

Enne uuendamise koosolekut teatab inglise kolleeg I ungari kolleegile J-le, et tal on pisut kõva kuulmine, mida J küsis, kui nad juhuslikult kinos „Mamma mia” järel kohtusid ja I vastas igaks juhuks „yes”. J vastab: „I have absolutely no idea!” Siis leiavad, et ju vast J küsis I-lt, kas film meeldis. Seepeale heldib I, et küll oli ikka tore muusika ja ABBA on ju nii tore. Seepeale hakkab mul ebamugav ning rõõmuks näen, et ei ole mina ainus, kes nihelema hakkab, sest tšehhi kolleeg K arvab, et sedasi ei arva mitte kõik inimesed. „Vahest oled liiga noor,” arvab I. K vastab, et teab küll, mis on ABBA, aga talle ei meeldi. Seepeale meenutan ka mina lapsepõlve, kui igal suvel saabus külla sugulane koos oma maki ja ABBA lintidega ning me kõik kannatasime ja ootasime, millal ta ükskord ära läheb.

Nagu olen siin viidanud varemgi, võttis ABBA olemuse kenasti kokku inglise komöödiasarja Not the Nine O'clock News pilalaul, mille tekst oli kahtlemata sisukam kui algupärased lauleldused.

* * *

Edastatakse mureliku välistõlkija küsimus, kas ta peab tõlkima etteantud terminiloetelu järgi lühendi AB eesti lühendiks CD, isegi kui eesti keeles sellist lühendit tegelikult ei kasutata. Aga iva on hoopis selles, et ega tegelikult selles tekstis AB üldse CD-d ei tähendagi, vaid hoopis EF-i. See on umbes nõnda, et tõlkida mööbliteksti Tables and Chairs, aga sõnastik ütleb, et table on tabel, ning seepeale küsida, kas peaks sestap tõlkima Tabelid ja toolid. — „Sõnaraamat on tore asi, aga keegi ei keela mõelda oma peaga,” osundan ma jälle tõlkimise mõttetarku.

Teisipäevasest küpsisekarbist on riismed veel järel. Vahetult enne seda, kui tahan viimase terve küpsise toanaabrile pakkuda, kukub lahtise küpsisekarbi servale raamat peale, viimane küpsis kargab kui katapuldist kahe laua vahele auku.

C vaevleb tõlkemõistatusega: mis on tłumiki płomienia. Google ütleb, et leegisummuti (tulirelva raua otsas olev asi, mis varjab rauasuudme leeki). Nõnda on seda muud keeled ka tõlkinud, aga ta sisetunne ütlevat, et midagi ei klapi. Soovitan järele vaadata, mis on selle kauba klass. No jaa, tuletõrjeained ja -vahendid. Keerukaid loogikakäike pidi (peamiselt neid, et płomienia on nagu leek ja tłumiki on nagu summutama) oletan, et äkki tähendab see hoopis leegisummutusaineid. Tulirelvataolisi leegisummuteid ma tuletõrjes ette kujutada ei oska.

Uus kuukaart (postkontori esise tunneli breigiseltskond on kasvanud mitmekümnepealiseks; vaesed urbaannoored, ega siinmaal neil kuskil mujal hängida ei olegi kui selles tunnelis), siis jaamapood.

* * *

Skannin vanu pilte (pidu ja loeng oktoobris 1996) ja imestan, et kaadrite järjekorra järgi käisin peo vahepeal mitmesaja meetri kaugusel loengusaali eeskojas ja siis tulin tagasi pidusse; et loengupidajale, soomeugri keelepuu raiujale prof Ago Künnapile anti lilled ja siis rääkis ta hoolega edasi; ja et peol rääkis esineja (aadlisuguvõsa von B. noor daam, kelle hurmav jutt jõudis välja selleni, kuidas Marimaal oli koopiamasin katki ja kuidas nad sugulasrahvast abistama hakkasid sõitma, aga siis teatas teda tõlkinud esimees äkki, et aitäh, ning esinemine oli läbi ja jäigi teadmata, mis sai maride koopiamasinast), kuidas ta loengul kurvastas, et sugulasrahvad ei olegi sugulasrahvad, aga negatiivi järgi tuli loeng alles pärast pidu. See viimane asjaolu tekitab suurt kahtlust ja uurin negatiivi täpsemalt. Tollases fotokas jooksis film tagurpidi, aga selle negatiivi olin pannud kausta õigetpidi, vanemad pildid eespool; skannisin aga tavaliselt, lõpust alustades – seega oli loeng ikka enne pidu. Tegevuse kummalises järjekorras ei ole ka midagi müstilist, ma ei mõelnud sellele, et kuigi negatiiviribad olid taskutes ülalt alla vanemast uuemani, lähevad kaadrid igal ribal ikkagi mitte vasakult paremale, vaid paremalt vasakule (sest fotokas jooksis film tagurpidi). Seega ka see müstika laheneb ja sellega ka saladus, kes oli „teine” loengupidaja ning miks ma loengu ajal eeskojas näitust pildistamas käisin.

(Tolle näituse pildimaterjal oli suurendatud fotodelt laserkoopiamasinal kuni A3 suurusteks piltideks. Käisin neid tegemas samas kohas kus alati, kus olin saanud teretuttavaks. Mitmekümne pildi suurendamine (mis maksis 1996. a tudengi jaoks astronoomilise summa, 2500 krooni, mille ühing pärast hüvitas) kestis kaheksa tundi ja mulle anti vahepeal kohvi. Ja kui näitust üles panema sõitsin, nägin, kuidas elektrijaama söepargaste vedamiseks lahtikäiv sild, mis muidu oli päeval alati kinni, oli lahti – nurga tagant välja keerates ma esti mõtlesin, et ees on väga must pilv, enne kui nägin sellel äärekive ja eraldustriipe ning aru sain, et see on püstiasendis asfalt. Enne üle ei saanud, kui sild kinni pandi. Kui sellest pärast tööl rääkisin, ahastas töökaaslane AT, et ta käis sellest sillast üle kooli ja kooliaastate jooksul ei näinud kordagi, et sild olnuks lahti.)

N, 785. päev: lend ja ilu

Ja ei jäägi. 5/6 asemel on teekond veel 11/12 pikkune. Kui pühapäeval ilma peab, peaks minema uisutama.

Kuidas tõlkida seda, mis inglise keeli strong commitment? Tõlkes seisab sügav austus. („Sügav austus”, mäh? Kas selle vastand on „madal austus” ehk ausutuse puudumine on siis nagu austusemadalik või austusekari?) Uurin järele ja saan teada, et see on varem maakeelde ümber pandud – pange hästi tähele – kui

• kindel pühendumus
• kindel kohustus
• kindel tahe
• jäägitu pühendumine
• kindel toetus
• suur pühendumus
• tugev pühendumus
• tõsine töö
• tugev tahe
• tugev pühendumine
• pühendumus
• pühendumine
• pidama eriti tähtsaks
• tahe
• tugev toetus
• kindel otsus

Vahest peaksin siit kombineerima mõne uudse variandi, tõsine kohustus või jäägitu töö näiteks?

Ilm oli hommikul päikse­line, päeval sadas kõvasti, õhtul oli selge­poolne, päris õhtul kerkib jõeorgu udu. Proovin taas pildis­tada nahk­hiirt. Seda aega on vast veerand tundi, kui nahk­hiired juba lendavad ja neid on veel taeva taustal näha. Teravus­tamine käib puu järgi: heledaima taeva poole jääb sobivasti auk maja ja männi vahel, teravus­tan objektiivi männist pisut kaugemale ja siis lihtsalt ootan, kui nahkhiir sealt edasi või tagasi läbi lendab.

Akna peal (sees­pool) on öö­liblikas, keda ma väli­määrajast ei leia.

K, 784. päev: muumia ootab kättemaksu

Suvi, eriti augustis nädalane šokolaadi-, juustu- ja veinidieet on teinud magamistoa nurgas lebavast kaalust suurima vaenlase. Näit on küll kuuendiku võrra parem kui eile, aga ma tean, et see kahjuks nii ei jää.

Alustan taas vanade piltide skannimist, mis on jäänud puhkuse tõttu unarusse. Slaidide esi on nii suur, et ma viimati ei toonud slaidivaramust uusi kaasa. Samas ma ei leia 14 kilesse mähitud-teibitud pundart skannimata slaide üles (panin need külaliste tulles silma alt kindlasse kohta ära) ja võtan vahelduseks ette jälle negatiivid, seekord ajast 12 a tagasi.

Täna on erakordselt ilus ja soe päev. Vürtsi lisab aga telefonikõne Eestist, kus – nagu pikapeale selgub – on opakal naabril, majas elaval maakleril hakanud signalisatsioon karjuma ja mõelge, mille peale ta tuli – läheks õige maja turvakilbi kallale ja lõikaks juhtme läbi!! No mul ei ole sõnu! Seda, et ta teaks, et turvasüsteemides on normiks tamperahel, mis rakendub juhtme läbilõikamisel, on palju tahta, aga mis võiks olla elementaarsem kui helistada turvafirmasse ja oodata paar minutit, kuni mehaanik kohale tuleb. Kilbis surkimise peale hakkab karjuma meie korteri signalisatsioon, läheb oma inimene avama, aga koodist mahavõtmine ei aita, kellad hüüavad majarahva rõõmuks edasi! Tuleb G4Si tehnik, veedab mitu tundi all kilbiruumis, vestleb mainitud naabriga. Ja oi kuidas ma tahaks loota, et ta viib ta kaasa ja annab seadusesilma kätte!

* * *

Kohalik leht on lugejatelt küsinud, kas riigi ja kiriku peaks hoidma lahus. 80% vastanuist on arvanud, et peaks. Inimeste tõekspidamiste üle statistika pidamine on siinmaal seadusevastane ja täpsed andmed on seega teadmata, aga CIA Factbook hindab, et katoliiklasi on kaugelt rohkem kui 80%. Ja nagu selgub, on mure selles, et riik ja kirik on lahus küll, aga see lahk kipub vähenema, näiteks teatud usundid on riiklikult tunnustatud ja teised kurvastavad, et nad ei ole.

* * *

Õhtul Kirikmäe prismas, kus on seekord rahulik. Kord suvel hirmus palava ilmaga nägin Kirikmäe prisma ees trepil, kuidas inimene oli kokku kukkunud ja kiirabi teda turgutas; teine kord nägin, kuidas turvamehed olid poodidevahelises koridoris ühe meesterahva vastu põrandat vajutanud ja ootasid vast politsei saabumist ning kui too meesterahvas end liigutada üritas, surusid põlve tugevamini vastu ta selga. Ligi kaks aastat tagasi kirjutas leht, et sama kaubanduskeskuse juveeliärisse sisenesid teatud seltsimehed suure kirve abil ja tollased turvamehed ainult vaatasid aupaklikust kaugusest pealt; ju vast on nüüd tööle võetud teisest puust turvamehed.

Tagasiteel näen, et Punase silla juurde paigaldatakse ilutulestikku, politsei juures valvamas, eks lõbustuspark hakkab otsi kokku tõmbama (ja, nagu kolleegi blogist võib lugeda, kohati lausa sõna otseses mõttes, kui atraktsioonid kipuvad lagunema ning jätma inimesi mitmeks tunniks maa ja taeva vahele kõlkuma). Tore, see kant peaks mulle rõdule paistma paremini kui Aadu sild, kust pealt lastakse riigipüha rakette. Panen rõdule statiivi hakkama. Nahkhiireandur on akna vahel 45 kHz peal ja seekord askeldab rõdu lähedal üks selles sageduspiirkonnas piiksuv väiksem nahkhiir, keda üritan vastu valgust pildistada:



Homme proovin uuesti.

T, 783. päev: läänefraktsioon suureneb

Ilus päikesepaisteline hommik. Et ma võtsin eelmine kord Eestist tulles kogemata Eesti-päikeseprillid kaasa ja viimati Eestis käies unustasin nad kotti, on mul nüüd siin kahed päikeseprillid, aga neid ei ole kaasas kumbagi, kuigi tore oleks.

Tööl läheb ühtäkki lahti toauks ja sisse marsib kaks eesti kolleegi, lilled näpus. Milline üllatus! See tähendab, et lõuna ajal pean hankima ka midagi magusat.

Lõunalt poodi kiirustades näen, et fuajees tavaliselt olevas eestlaste seltskonnas on viimatiste õpingute rühmakaaslane, kes hakkas siiakanti tulema mitu aastat tagasi ja on nüüd kohale jõudnud (lähimad rühmakaaslased on mägede taga, siinmaal olen mina üksi). Juttu jätkub kogu poeskäigu ajaks, aga kui telefoninumbrite vahetamiseks läheb, siis leian, et mul ei ole pliiatsit kaasas ja mulle ei tule meelde rühmakaaslase perekonnanimi, et otsida telefoniraamatu ligi tuhande sissekande seast ja uus number kohe juurde kirjutada. Piinlik küsida, kaelasildilt ka ei paista. Lahendusena teen numbrist telefoniga pildi ja kirjutan ära pärast, kui nimi meelde tuleb.

Prantsuse kolleeg D tuleb lõunalt koos muu maja kolleegiga, kelle kohta ütleb turvamehele, et see on rahvusvaheline terrorist ja kaelakaarti ei ole, aga turvamees nalja ei mõista ja enne sisse ei lase, kui kaart nähtud.

Ent esimene tööpäev on muidu selline, et ette satub lühike, aga nii halb tõlge, et seda ma vastuvõetavaks tunnistada ei saa. Mitte see ei ärrita, kui inime ei tea, vaid see, kui inime ei võta vaevaks seda, mida ta ei tea, järele uurida või lihtsalt mõelda, mida ta õigupoolest kirjutab.

Pärast otse korterisse, muidu toidupoes ei käi.

E: minimalistlik kunst Tallinna lennujaamas ehk mu kohver on filmistaar

Minimalistlik kunst Tallinna lennujaamas


Mu kohver on filmistaar

Filmivõtted on väga põhjalikud, klaastoru kaudu paistab, et lennukis käib koguni koer, kelle rakmetel on kiri TOLL. Hea, et ta ei nuusi reisijaid, sest mul on kodus kaks koera ja selgita siis lennujaamas, et tollikoer nuuskis riietest nende, mitte salakauba lõhna. Parema silmanägemise jaoks on mul riiete küljest võtta nii palju, kui kulub, ühe koera valgeid ja, kui hästi otsida, siis ka teise koera musti karvu; pisut kehvema silmanägemise korral võin fotokast näidata laupäevase fotosessiooni tulemusi, kui üritasin teha koertest portreed.

Filmivõtete tõttu hilineb väljalend üle veerand tunni. Lennukisse minekul juhtub nüüd ka minuga, et piletile prinditud koht tõmmatakse pastakaga maha ja asemele kirjutatakse uus koht. Aga tore on see, et uus koht asub äriklassis. Saan sooja sööki, mõtelge! Ja minu kõrval ei istu kedagi. Pool lennukit on täis hispaanlasi, üks noor ema sisenes minu ees, lendur tegi akna lahti ja ütles tere, mispeale minu taga tulnud eesti piigad hakkasid sädistama, et isver, lenduril aken lahti ja ei tea, kas ikka pannakse kinni.

Amsterdamis söön võileiva ja loen raamatut, mille algusots oli erakordselt tore, aga tagapool läheb keerukaks filosoofia ajaloo teemaliseks segapudruks, milles on raske orienteeruda. Saan teada, millise üüratu panuse andis maailmale Itaalia, kui mõtles välja renessansi. No teisalt on uuematel andmetel jälle teada, et ei olnud renessanss nii äkiline midagi, sellel oli palju tegureid ja põhjuseid, muu hulgas meresõidu arenemine tasemele, et avastati Uus Maailm.

Läbindan ka 38 lk Edgar V. Saksa kuulsaimat eesti keeles ilmunud teost, „Eesti viikingid”, mille kokkuvõtlikku hinnangut on raske öelda. See on kas „nooremale koolieale” või „halva teksti veel halvem tõlge”. Tõlkija nimi (ja stiil) on kuidagi tuttav; järeleuurimine näitab, et ongi – nagu see, kus lennukist Skua oli saanud rakett). Tõlke halbust iseloomustab mitte niivõrd näiteks salanõuniku arvamine saksa uudseks eesnimeks Geheimrath, vaid pigem koht, kus Saks pani Henriku Liivimaa kroonikas kõnelema 1206. aastast peatüki, mida tõlkija märkus ütleb rääkivat hoopis 1219. aastast, aga ega siis ole öeldud, kuskohas see koht kroonikas tegelikult on; oleks veel, et mõni kättesaamatu lugu nagu Islandi saaga või ammusaegse õpetlase teose ainutrükk, aga tegu on ikkagi niivõrd teada asjaga nagu Henriku Liivimaa kroonika, mille tõlge on lätlastel ja venelastel koguni Internetis üleval. — Minu kaastunne inimestele, kes „Eesti viikingites” seisvat puhtaks kullaks peavad. Huvitav, kui suur on korrelatsioon, et samad inimesed peavad näiteks ka Jaan Tättet andekaks?

Samas on Saksa raamat siiski veidi parem kui puhkuse ajal loetud ingliskeelne Liivi ordu linnuste raamat (mu esmamuljed on siin), mis on ilmselt pärast Löwis of Menari Liivimaa linnuste leksikoni ilmumist 1922. aastal esimene teos, kus avaldatakse Menari hoolsaid, kuid ebatäpseid jooniseid korraga suurel hulgal, kus on mängleva kergusega ühendatud 20. sajandi alguskümnendite turismiraamatukeste teave 20. sajandi lõpu omade teabega ning ühel suurel värvipildil kujutatakse ordu rünnakut Kuressaare linnusele (kus päike paistab põhjasuunast) ja ühel teisel suurel värvipildil Viljandi linnuse 1211. a piiramist, kus peale linnuse taga olnud mitmekesi tõmmatavate kiviheitemasinate (vastukaaluga masinat 1211 veel ei tuntud, väidab autor, kuigi teisalt on teada, et Euroopas tunti vastukaaluga kiviheitemasinat kas juba 1187 või 1197), mille jaoks kuhjati spetsiaalne kõrgendik, nagu arheoloogid on hiljuti leidnud, on detailselt kujutatud Viljandi muinaslinnuse katuste ehitust, kuigi ega tegelikult arheoloogid rohkem midagi ei tea peale selle, milline oli linnusevalli alumine, maa sisse ulatunud osa. Henrik mainib kroonikas, et eestlaste linnustes oli torn, aga kus ja mis, seda ei tea keegi. Loetud raamat on raudselt ka ainus praeguse Läti ja Eesti kivilinnustest jutustav raamat, kus ei ole kasutatud Tuulse doktoritööd samal teemal (Die Burgen in Estland und Lettland, 1942), sest siis ei seisaks seal muinasjutt, et Liivi ordu ja Riia linna vahelises sõjas 1484 tegid riialased Riia linnuse maatasa, nii et midagi muud ei jäänud alles kui ainult üks torn, mis sujuvalt uude, napi kahe aastakümnega kerkinud linnusesse sisse sulandati, ja veel nõnda, et väidetavalt XVI sajandil valminud linnuses kasutati eelmiste sajandite vormikeelt. No kuulge... Mõelge kasvõi selle peale, et Tallinna vanalinnas, kus on keskaegsest linnusest oluliselt õhemate müüridega elumajad, on kapitaalseinad ja keldrid valdavalt keskaegsed senini, ka XIX sajandil ümber ehitatud välimusega majades.

Aga tagasi tänapäeva.

Sõit siiamaale sujub rahulikult. Koti saan ka vähem kui veerand tunniga kätte. Mäletan, et viimane buss peaks olema veel minemata, aga sõiduplaani järgi on selleni pool tundi. Näen tänavavalgusti valguses nahkhiirt. Kõnnin taksode poole, millega on just hetk, et jaama ees seisnud on ära sõitnud, aga uued ei ole parklast veel asemele tulnud. Juurde astub taksojuht, kes küsib, kas ma otsin taksot. Vastan, et jah, ja siis ta näitab, et tema takso seisab parklas. Taksojuht meenutab ühtaegu nii mu näälu kui ka mu vanaisa, kes mu teada oli muistsel a'al veidi aega taksojuht (vähemalt on ta pildil, millel vanaema sõnutsi olla linna pikim ja lühim taksojuht). Kiirteel ulatub spidomeetriosuti 150 peale ja tunnen, et selleks kiiruseks see tee siiski ehitatud ei ole.

Korteris on kõik korras, söön, otsin homseks kohe hakkama tunniskaardi, mida mul on kalduvus pärast puhkust maha unustada.

Eesti pilte

Tarkusepäeva auks ehk Otsisõnad V

Tabatud otsisõnad 3. I kuni 28. VIII 2008, uuemad enne.

– t 700
– saksa-eesti sõnaraamat
– borrelioos pildid
– Ungari rahvuslind
– europe viljandis
– kui pikk on putin (Ei lugenud, vastus on, et ametlikult 170 cm ja mitteametlikult 165 cm, vt 395. päeva sissekanne.)
– jaan tätte tule matka kelle unustasin (Oh, the humanity! Tehke silmad lahti ja vaadake ümberringi.)
– laul baltija
– amazon postitasu
– mida korterisse lakke panna
– inglise keele grammatika subjunktiiv (Otsiti Tartu Ülikoolist.)
– oot oot oot oot otsalõpi (Otsiti Inglismaalt, loeti 5 lehte täpselt minut.)
– filmpost (Kuigi mul sellist sõna ei ole.)
– André Geux (Foorumis de.answers.yahoo.com viidati mu lehele, kus on tema mälestusmärgi pilt.)
– "caput et frater martyrum" (Otsiti Saksamaalt.)
– korterid viljandis
– soodium
– naljakad luuletused
– "arion lusitanicus"
– nii pikk nii pikk on võitlejal
– insener tõlkija (Loeti poolteist minutit.)
– nii pikk nii pikk on võitlejal

[snip snip]

– aatom
– tõlkima Viljandi folgil (Luges 2 min 55 s.)
– fuselage eesti keeles
– volituse reeglid
– herilane
– KITARRIPOOD
– linna makett
– durrell punnpepu
– economy pilet
– nii pikk nii pikk on võitlejal
– raamatuantikvariaadid tallinnas
– dessantpaat
– silt eravaldus
– ville vulkan
– amazing grace eesti keeles
– olimpia panen (Otsiti Saksamaalt.)
– tellistest riiul
– valgudieet
– vanavara laat 2008
– heinrich rahe
– pistrik lennuväli
– aatomiku laul
– onu saagim on 180cm (Otsiti Soomest.)
– fotomessi (Otsiti Hispaaniast.)

[snip snip]

– kodu õunavein
– objektiiv pood
– folgita folgil

[snip snip]

– blide
– nii pikk, nii pikk on võitlejal
– asutuse jõulupidu
– naatriumbikarbonaat
– MP3 "Jaan Tätte"
– pinnase tihedus
– VILJANDI VANAD PILDID (Luges 26 sekundit, kuigi mul ei ole Viljandist ühtki pilti, ei uut ega vana.)
– Tiit Rummo
– kõrvahargi pesa
– In München steht ein Hofbräuhaus.mp3 (Otsiti Saksamaalt.)
– hispaania teetigu
– pidur vilistab
– raudrüüd
– autosõnastik
– emakalimaskest
– Geoblade 1.3
– mudellennuki ehituskomplekt
– blood clot tromb
– tuin piiks (Otsiti Hispaaniast.)

[snip snip]

– takka schifferstadt
– Wilhelm Busch Max ja Moritz
– clamshell
– rulluisutee
– õllepruulija saksa
– herilane soome keeles
– oskar öpik
– viljandi-tallinn rongiajad
– hiiretõrje
– avandi
– ich rufe die jugend der welt
– elmer (Otsiti Eestist. Elmer’s glue on kodumaise PVA-liimi usamaine vaste.)
– Ainars Mielavs blogspot
– dessantpaat
– bbq kitse
– hip fractures
– ujumis lestad (Oh me vaene eesti keel!)
– 180 cm pikk
– danger to limb (Otsiti Eestist. Väljendi „danger to life and limb" klassikaline eesti tõlkevaste on „ohustatud on kasutaja elu ja jäsemed".)
– papagoi alk

[snip snip]

– mis on dioraam
– letimüüja
– vene - eesti ehitussõnastik
– saksamaa rongisõit nürnberg
– borat subtiitrid
– majatarvete pood viljandis
– panoraampea
– meditsiiniajalugu viljandis
– digestive biscuits
– "suve nukker lõpp"
– alain delon (Otsiti Portugalist.)
– suve nukker lõpp on käes (Otsiti 12. juulil 2008.)
– nii pikk nii pikk on võitlejal
– allo allo subtiitrid
– allo allo subtiitrid
– targem annab järele inglise keeles (Pakun, et „the wise one gives it to Järe".)
– klaasi paksus akvaarium
– tšehhi multikas must ja valge koer
– kaartide restaureerimine
– inkognito

[snip snip]

– autosõnastik
– mulgimaa piidri pesa
– sloveeni keelest tõlkinud
– kuldne lips
– Economy flex
– Joo Sõber Joo mp3 (Mis häda on tänapäeva kirjaoskamatutel kirjutada laulupealkirju läbiva suurtähega??)
– kellarihmad kumm
– speyer mi-24p (Otsiti Itaaliast.)
– lennukikonstruktorid
– üürileping inglise
– tehnikasõnastik
– štaflik à špagetka
– võtab laulu sõnad välja
– volitus (Otsiti Soomest ja loeti üle minuti.)
– objektiiv katki
– kekkonen 181cm (Otsiti Koreast, loeti poolteist minutit. Äkki tähendab Kekkonen korea keeles midagi muud kui eesti keeles? Meenutagem ka Soome helilooja ja muusikakriitiku Tapani L. kuulsat sententsi tässä sanassa on K kuten kikkeli, kakka, Kekkonen.)
– saarenmaa valss chords (Otsiti Soomest.)
– volitus eesti post
– mao zedong cm
– "kuldne lips"
– kaupade väljapanija
– kurisut (Otsiti Prantsusmaalt.)
– preambul (Loeti 8 sekundit.)
– ketoon (Otsiti Soomest.)
– Mees, kes teadis ussisõnu mp3
– maailma ohtlik amet (Otsiti kohast agri.ee.)
– tapja õllejogurt
– napoleon was cm
– napoleon was cm

[snip snip]

– Philips Performer
– Victorian Lace Today
– prantsuse petanque
– 88-mm õhutõrjesuurtükk
– jooksu vihmakindel
– kurzeme
– napoleon kui pikk
– hiiretõrje
– fotoajakirjad
– looduse sunnil (Sobiks hästi blogipealkirjaks.)
– ladina sententsid
– kust leida allo allo subtiitrid (Ei tea, kas need, kus koolivend TK tõlkis Herr Flicki ütluse, et Prantsusmaal on tore olla põhjusel, et „we can get some crumpet", kujule, et „Prantsusmaal saab purukooki"?)

[snip snip]

– nahast kaelarihm
– lihvmasinad
– kuidas kirjutada volitust
– "aatomiku laul" (Luges 5 min 24 s.)
– kekkonen 181cm
– saldējums
– kaitsepühakute kalender

[snip snip]

– kaksteist loengut muusikapsühholoogiast
– klassiekskursiooni pildid
– laulud windows movie makeriga
– maasi-linnuse-varemed (Otsiti Lätist.)
– allo allo eestikeelsed subtiitrid
– krupp kmk 4070 (Otsiti Bulgaariast.)
– napoleon cm
– enya kuulamine
– tekstianalüüs blogi (Äge, kui keegi tõesti peaks tekstianalüüsi blogi!)
– chirac 189cm
– ju-88
– saksamaa haiglasari
– saaremaa valss mp3
– laskepesa
– Busch max ja moritz
– juulikuus lumi on maas sõnad
– muljunud lihas
– puhkus aforism (See tuletab meelde kadund isa räägitud lugu, kuidas töötaja kirjutanud avalduse „palun lubada mind puh…", siis jõudis paberi serv kätte, tuli poolitada, edasi läks järgmisest reast: „kusele". Direktor võtnud avalduse kätte nii, et pöial jäänud silbi „puh-" peale, luges, hakkas mürinal naerma ja kirjutas nurga peale resolutsiooni „selleks ei ole minu igakordset luba vaja".)
– Material Safety Data Sheet
– usupha
– linna laager viljandis
– kekkonen 181cm
– matk 29. juuni 2008
– Tamaogotchi müük (Tore, et ka ajaloolased on leidnud mu blogi!)

[snip snip]

– tehnikasõnastik
– pantrit sex (Otsiti Saksamaalt.)
– pesumasina kasutusjuhend
– inversioon
– burg eltz (Ei lugenud, kuigi mul on nii ilusad pildid!)
– lennujaama plaan (Luges üle 20 minuti, ehkki mul lennujaama plaani ei ole.)

[snip snip]

– ostan vanavara
– material safety data sheet
– vahtkummist käsi
– eesti marss mp3
– studebaker
– vanad mõõtühikud kraad (Luges 7½ minutit.)
– TermiDel (Otsiti Mehhikost.)
– SÕIDUPLAANID LIINI NR 230
– james frazer

[snip snip]

– köyliö ajaleht
– rassid prantsusmaal
– viljandi tee jaatis
– allo subtiitrid
– ehitaja laul mp3 "georg ots"
– cutis anserina
– arado e370
– Mika Waltari Sinuhe abi
– eesti-soome ehitussõnastik
– suguvõsa kokkutulek viieste
– saksa-eesti tehnikasõnastik
– uuemad püssid
– legionellabakter
– juur kivirähk
– Meeste nööbid
– strasbourgi katedraal

[snip snip]

– tänane tööpäev päev on minu viimane
– GLS ladu
– jaak siinmaa
– viljandi maantee 31 km kaardil
– naljakad luuletused
– reet linna laul mina ise
– kus EKSKAVAATORI luba võta
– "vanem keskiga"
– "tiit rummo"
– siemens c65 kasutusjuhend
– rulluisutamine märg
– kekkonen 181cm (Otsiti Koerast.)
– pev fec t teen (Otsiti Türgist.)
– allo allo subtiitrid
– pissuaar (Otsiti Saksamaalt.)
– keskaegse aadliku päev
– fracture subtiitrid
– Staflik a Špagetka
– a bridge too far
– vene rännumehe ülestähendused
– canon EOS 20 JUHEND
– ehitussõnastik inglise
– tatika laul (Luges üle 4 minuti.)
– saksa-eesti sõnastik

[snip snip]

– kitarripood
– mu hobune on tilluke
– eesti post volitus
– Sinsheimi tehnikamuuseum reis (Luges poolteist minutit, kuigi ma seal ei käinud.)
– mägede hääl (Jah, milline on mägede hääl? Mõelge.)
– asbest vaheseinas (See viib mõttele, et nende inimeste jaoks, kes tõsimeeli arvavad, et helendava kivi tüüpi valgusti sees suudab hõõglamp „ioniseerida" kaltsiumkarbonaati, on asbest ohutus kohas mitte vaheseinas, vaid tuhandete kilomeetrite kaugusel.)
– roomikauto
– raamatuantikvariaadid
– kaks r 667 (Otsiti Türgist.)
– schalungen für beton fotos (Otsiti Eestist.)
– hanide rahvus
– kölni toomkirik
– fracture subtiitrid
– inglise eesti ehitussõnastik
– pikk tee on võitlejal
– saksa autonumber
– korfu lendurid
– prantsusmaa rassid
– georg ots saaremaa valss mp3
– metstuvi
– stahhaanovliku
– VANAD SLAIDID
– rassid prantsusmaal
– rassid
– assisted reproduction technology
– Nigulapäev
– "Ott kosmoses"

[snip snip]

– carotenoids in orange
– edgar v saks
– edgar v saks
– leitnant GRUBER in tank (Otsiti Tšehhist.)
– "I rest my case" eesti keeles
– lennukimudelid
– püha antoniuse tuli
– sukad viljandis
– pipi-pikksuka laulud (Ei lugenudki, kuigi mul on nii ilus lugu laulu „Här komma Peppi Långstrump, hollarei hollarei hollahopsassaa" psühhosotsiaalsest mõjust.)
– millest on tulnud mandariini nimetus
– kekkonen 181cm (Otsiti Koreast.)
– ovulatsioon lima
– jaan tatika laul
– misty naiste jope
– PAUKU MAISI
– kaarel kalkun
– prantsusmaa presidendid
– kekkonen 181cm (Otsiti Koreast.)
– brontolift (Otsiti Rootsist.)
– kaavikud
– volitust
– "nõia elu" helilooja ( „Nõia elu" on viisistanud Ülo Vinter ning sõnad on keemiainsenerilt Enn Vetemaalt (mõningatel andmetel on tema kursusekaaslane mäeinsener Arvo Valton). Ja Aatomiku laulu helilooja on Arvo Pärt, kes veel ei tea. Kui Eesti laul on ilmunud noodis või plaadil, on see olemas rahvusraamatukogus ja selle saab üles otsida selle andmebaasist helios.nlib.ee.)
– naljakad luuletused
– poola rahvuslind
– south parki poisike
– viljandi üürida korter
– invasiivne võõrliik
– viljandi traktor sadul
– kekkonen 181cm (Otsiti Koreast.)
– karu koobas foto
– kalastus luba (See antakse „kala meestele", pakun.)
– mida tähendab kohusetunne?
– kuldnokk jutt

[snip snip]

– dr taha schifferstadt
– mereteemaline pidu
– kopeerimine excelisse
– keelenõu internett
– fracture subtiitrid
– jäälind
– ilm strasbourg (Eks Strasbourgi ilmajaam anna tõesti eestikeelseid teateid.)
– fracture subtiitrid
– fracture subtiitrid autosõnastik
– vaba masintõlge eesti keel inglise
– autosõnastik
– 185 cm pikk
– Gravensteeni (Otsiti Tšehhist.)
– maailma koledaimad naised
– koidula kreutzwald kirjavahetus analüüs
– vajadus tõlkijate järele (Otsiti kohast nlib.ee.)
– kaksteist loengut

[snip snip]

– viljandi kitarripood
– vitriini mannekeenid
– kontaktliini numbrid
– gls pakk
– allo allo subtiitrid
– borat subtiitrid
– cutis paanika
– kuldjala torni ajalugu
– "dr. taha" schifferstadt
– miks tervitasid eestlased sakslasi 1941 aastal lilledega (Mein Gott, miks seda on vaja guuglist otsida! Mõelge selle peale, mis juhtus Eestis aastail (1939–)1940–1941, ja selle peale, et sakslased olid ainus, keda see võim kartis ja kelle eest ära jooksis.)
– käsipagas lennukis
– amazing grace tõlge
– kölni vesi
– jaan tätte chords
– richard bransoni

[snip snip]

– cutis anserina
– rohus silicones (Otsiti Poolast.)
– Aolinnad, linnused ja kindlused
– küülikute söötmine
– cutis anserina
– cutis anserina
– cutis
– cutis anserina
– cutis anserina nahk
– cutis anserina
– cutis anserina tähendab
– cutis anserina
– cutis anserina
– cutis anserina
– cutis anserina
– cutis anserina
– cutis anserina
– cutis anserina
– cutis anserina
– cutis anserina
– cutis anserina
– cutis anserina
– cutis anserina
– cutis anserina
– cutis
– cutis anserina
– cutis anserina
– cutis anserina
– cutis anserina
– cutis anserina
– cutis anserina
– cutis anserina
– cutis anserina
– "cutis anserina"
– cutis anserina
– cutis anserina
– cutis anserina (Ja enne seda veel tunni aja jooksul kokku u 300 korda. Nagu selgus, küsiti seda miljonimängus ning sadadel kodusvaatajatel oli arvuti käepärast.)

[snip snip]

– plomm
– PONS Deutsch-Estnisches Wörterbuch
– vändra kirikuraamatud
– meie aatom pole paha
– šokolaad leiutati
– avandi
– tornist I weltkrieg (Otsiti Hispaaniast.)
– tuletõrje-autod
– kevadpuha
– helgiheitja ehitus
– E621
– toivo nikopensius
– eltz

[snip snip]

– raua needmine mp3
– mida tähendab komöödia
– "au tööle" "vene keeles"
– pukkide sugupuu
– 8 BITINE
– taastuvenergia viljandis
– kekkonen 181cm (Otsiti Koreast.)
– mul on katarakt
– katarakt elus
– tuumaseene pildid
– puusaluu murd
– taastuvenergia viljandis
– gerald durrell raamatute kokkuvõte
– 20 km sõrmed teksti

[snip snip]

– kassa laheb juba magama (Otsiti Hollandist.)
– "kui pikk on" toomas hendrik ilves
– joko alender
– taustapilt lillega
– sünnipäevalaps võta veel üks naps mp3
– Burg Eltz
– Moseli jõeorg (Loeti ligi 4 minutit.)
– sattuma sattud satun
– tibindus
– must ja valge koer (Tšehhi 1990)
– piduri referaadid
– mängud ainult meeste
– sammuloendur
– kanna poonan (Otsiti Uus-Meremaalt, 18 320 km kauguselt! Seni, kuni Internet jõuab Kuu peale, ei ole selle rekordi purustamist loota!)

[snip snip]

– inglise-eesti tehnikasõnastik (Tegelikult on selle kaanel „sõnaraamat".)
– dessantpaat
– fotopood viljandis
– ulmi katedraal
– casa 2.111 (Otsiti ungari keeles.)
– kellarihm
– klaasplast tootmine
– ivan orav töömees
– roosi nimi ECO peategelane
– majanduse loeng
– puuviljakärbsed (Drosophila on eesti keeli äädikakärbes, jätke see meelde!)
– Frankfurt Main blogspot
– gerald durrelli
– keelenõu tehnika
– eesti vene ehitussõnastik
– tehnikaajaloo
– viljandi tuletõrjejaam (Otsiti Soomest.)
– (Siis sattus siia keegi tundmatu lugeja rühmaõe blogi kaudu ja luges 58 minutit)

[snip snip]

– läti telefoni numbrid (Nagu olen küsinud sageli, nii küsin nüüdki: mis on „läti telefon"?)
– Johann Voldemar Jannsen (Loeti üle veerand tunni ja loodetavasti saadi teada, et ta sünninimi oli Terwaugo Jaan.)
– celestron nexstar
– ilma ennustus märtsis (Mu kooliajal oli ilmaennustuse kohta nali, et ennustama = ennu ajama, võimalik, et seoses naljamehest klassivenna Ennuga.)
– (Siis käis vahepeal telecomitalia.it ja comunitel.net vahendusel kolm korda kommentaarirobot, kelle reklaamkommentaare ma ei avaldanud.)
– call of duty tõlgitud
– purenud ism (Otsiti Lõuna-Aafrikast, ei loetud.)
– Juulikuu lumi sõnad
– tungaltera (Ma vahepeal juba pisut muretsesin, miks enam tungaltera ei otsita.)
– piiritus kangus rekord (Ei lugenud, kuigi kui mõelda sellele, et piiritus on vee ja etanooli segu, siis ei ole vastuse leidmiseks vaja kuskilt midagi otsidagi.)
– „loogika skaala"
– „postkontorisse" tõlkima (Otsiti Prantsusmaalt.)

[snip snip]

– "K. 583" kotta (Otsiti Ungarist.)
– tööjalgrattad
– must ja valge koer multikas pilt
– turbopropeller lennuk
– polaarkaru uus blogi
– inglise eesti ehitussõnastik
– kivivilla tihedus
– uisupood
– accion pumpo (Otsiti Rootsist.)
– rott nakkus
– sammuloendur
– JOODIKUTE KAITSEPÜHAK
– otsaklapid
– de gaulle 194cm (Otsiti Koreast.)
– lapsehoidja viljandis
– päästekomitee tegevus (Siia kõlbaks lisada vanaema meenutuse, et koolis olla tunnis küsitud, kes olid Päästekomitee liikmed, ja üks klassiõde olla ähmiga öelnud, et Konik, Vilms ja Pätstantin Konts.)
– tubaje

[snip snip]

– Tallinna ajalugu Paksust Margareetast
– mucus
– hiiretõrje
– ingvar luhaäär
– roostepunane magamistuba
– radiaatorid mühisevad
– naljakad luuletused
– haanja miis
– viljandi sugupuu (Otsiti kohast vil.ee ja loeti 1 lehte üle minuti.)
– numbrid alla kümne kirjutatakse välja (Otsiti kohast edu.ee ja loeti 3 lehte 48 sekundit. Ja huvi pärast öelge palun, millised araabia numbrid on „üle kümne"?)
– body peent sex fotos (Otsiti Hollandist.)
– jõulu lennuk
– täpitäht
– easyjeti
– gls kuller
– autoakude t
– aatomi kell
– valged laigud keelel
– zundapp k400
– must ja valge koer
– rulluisud abt lite
– allo allo subtiitrid
– must ja valge koer tsehhi
– kitarripood
– ERRARE HUMANUM EST tähendus
– strasbourgi
– Prisma suleti juba ammu ja viimane buss läks kolm tundi tagasi
– viljandi maakaart

[snip snip]

– sideohvitser
– mees. kes teadis ussisõnu retsensioon
– tolmulest
– tõlkija luule žavoronok
– tõlkeapsud (Luges üle 20 minuti.)
– brügge vaatamisväärsused
– sturmgewehr
– rasvtõbi
– neide kalastus (Otsiti Soomest.)
– mudel rong (Otsiti Rootsist, loeti ligi 2 minutit)
– schlösser õhupuhastid
– täägid
– suust tatt
– krohvimajakad
– ville vulkan
– mida tähendab lakooniline
– venekeelsed raamatud
– enya vikipeedia
– Prantsusmaa rahvuslind

[snip snip]

– eesti tõlketeoreetik
– siemensi mobiilitootmine
– Zwingeris (Otsiti Leedust, luges 20 sekundit.)
– saksa eesti sõnastik üks naps
– borat subtiitrid
– borat subtiiter
– siemens pesumasina kasutus juhend
– absolutely fabulous subtiitrid
– "ruhnu karu" mp3
– kitarripood
– kellarihm
– starman välismaalt
– kuressaare linnus
– kumm
– eesti inglise tehnikasõnastik
– kurzeme
– kirikuraamat maha tõmmatud
– üürileping

[snip snip]

– mõõtmed eurlex
– singer vinger samba
– volitus postkontorisse
– blog folgita pesu
– saaremaa valssi chords
– tõlketeooria
– jaan tätte mp3 (Luges 4 juttu kokku üle veerand tunni!)
– lasteaed prantsuse
– joodikute kaitsepühak (Ei lugenudki, kuigi õige vastus on püha Martinus (vt Gaudeamus! Tudengilaulik, sõnastik, kombed. Tartu: Tapper 1935), sama isik, kelle mälestuspäev on see mardipäev, mille järgi sai nime mardilaupäeval sündinud Martin Luther, kelle sünnipäeva järgi nihkus luterlik mardipäev päeva ettepoole.)

[snip snip]

– kölni toomkirik
– hang nagu härg
– saksa linnused
– Ingvar Luhaäär
– kitarripood
– keelenõu summas
– EURLEX jäätis
– iminappadega nagi
– ummik pilt
– "must ja valge koer" originaal

[snip snip]

– postkaardid korstnapühkijast
– VILJANDI VANALINN (Otsis kohast aso.ee, luges 8 min 56 s)
– brontolift
– allo allo subtiitrid
– vanal spritze
– köln alg¼l (Otsiti Türgist.)
– westie
– zundapp k400 (Otsiti Hispaaniast.)
– tõlkima "Amazoni" (Otsiti Belgiast, loeti 5 min 56 s.)
– ilutulestiku pildistamine
– naljakad luuletused
– õllepruulija mp3
– KUs on mu uni (pilt)
– piginukk
– nice’i kaubandusloetelu (Luges üle 22 minuti.)
– durrelli plaat
– alkoholi kangus tihedus
– atmostas baltija avi (Otsiti Leedust)
– distortsioon
– naljakad luuletused
– allo! allo!
– õhkmadrats
– sukkade pood
– must ja valge koer dvd
– tehnikatekstide tõlkija