N, 799. päev: I don't know my future as to this weekend

Seda võib juhtuda igaühega: olen leppinud üheteistkümneks kokku ühe teise tõlketehnika koordineerijaga, et näitan talle oma XML-failide surkimise kogemusi, aga täna käituvad programmid teistmoodi ja pusin pool tundi. Seega avastan kell pool kaksteist, et olen kell 11.02 saanud ülesande läbi vaadata 20 lk tõlget kella 12.00-ks, kus on parandamist vähemalt tund, ning siis läbivaatamise ajal leian, et ka tõlkijal on olnud kiire ja on 2 lk vahele jätnud... Põhiliselt on see kopimine mallfailist, mis tuleb aga kõigepealt leida...

Olen veendunud, et täna on kolmapäev, olen isegi uhke, et seekord tõesti mäletan punkt kella neljaks kohale viia paberi, mille pidin kohale viima kolmapäeval kell neli. Keegi midagi ei ütle ka... (regulaarne aruanne, kui täitsa ära unustada, siis helistatakse).

Ja tore episood on ka lõunal käies. Nimelt kaevatakse NHE- ja KAD-maja vahel tunnelis midagi, ühte otsa tehakse seinas lõppevat sõidu- ja kõnniteed, teises otsas järati ükspäev betooni umbes sarnase masinaga, millega puuriti Matrixi-filmis. No ja täna selgub ootamatult, et jalakäijate osa on sootuks kinni. Seisatan nõutult ja mõtlen, kustkaudu minna ringi, kui läheneb veel trobikond töökaaslasi, kes otsustavad, et läheks läbi veel lahtioleva osa, autotunneli. See viib garaaži, kus on natuke tõre valvur, aga kui talle jutt ära räägitakse, siis laseb teisest, kitsamast otsast jälle välja ning koguni manitseb ettevaatusele, et selja tagant võib tulla auto.