(no ühel real on is managed by ja kohe selle alla on sattunud the ass. = the assignment).is mama
the ass
Kontrollin terve päeva teatud tõlkeid. Eriti ilmekas on laudatehnika kirjeldus, kus tõlkija ei ole alati ära tundnud, mida tähendab kariloomade kontekstis piima tootmine ja et piima ei tooda masin, vaid loom – seega ei ole jutuks mitte mõistatuslikud
Muid leiutisi ja avastusi:
kariloomade mänedžmentküünid karja jaoks- heat valves –
kuumaventiilid(kütteventiilid) pöördemomendiga võtmed- foregn matter –
võõrollus(võõrkehad; jutt oli sõelfiltrist) inimese ajudega pealuu(ajuga inimkolju; logol oli läbilõige)- medical and scientific journals –
meditsiinilised ja teaduslikud žurnaalid(meditsiini- ja teadusajakirjad) - providing telecommunication capabilities –
sidevõime pakkumine(sideteenuse pakkumine) - biological and bacteriological research –
bioloogiline ja bakterioloogiline uurimistegevus(bioloogia- ja bakterioloogiauuringud) - autode tuunimiskomplektide osad
allalaskmiskomplektid(huvitav, kas tuunimine on nagu tulega mängimine, et pärast juhtub öösel õnnetus, nagu kinnitab vanarahvas; sõjaväest ärasoovijad, pange tähele).
vesinikku tootvad merevetikad(vesinikperoksiidiga puhastatud adru vms)juriidilinehagi (hagi ongi juriidiline, muidu on umbes sama keeleloogika vaegus nagusalajanevargus)- independent books –
sõltumatud raamatud(sõltumatute kirjastuste raamatud) riistavara- air conditioning lines –
kliimavoolikud(kliimaseadmete voolikud; loogika on täiesti äratuntav – air conditioner = kliimaseade, seega air conditioning = kliima- – aga paraku vale) - goods of human hair –
inimkarvadest kaubad(juustest kaubad; meenub see kuldaväärt lugu, kuidas tõlkija tõlkis koerašampooni kasutusjuhendit ja toimetaja toimetas ning pärast klient ütles, et muidu on väga hea, aga, vaadake, koeral ei ole juukseid, koeral on karvad) hobuseväädist lõngad ja riielõhkeainel põhinevad hambaarstitootedlillesibulad, mida kasutatakse söömisekspambusrulood- stair treads –
trepiroomikud(trepiastmed) metallist rahatähtede klambridkokkusibivad mittmeosalised riidedinglid villa vastuvõtmiseks ja äraandmiseksnavigatsiioni näidikskalpellid ja puuriterad müürisseppadele- Japanese barnyardgrass millet –
jaapani koduõues kasvav kukeleib(tähk-kukehirss, Echinochloa crus-galli) - 6000 metric tons –
6000 kuuptonni(6000 tonni; see seisab nõukogu otsuse 2003/874/EÜ II lisa punktis 1.1; kui see kunagi jutuks tuli, arvas kolleeg, et see on sõna-sõnaline tõlge, mille peale ma küsisin, kas ta tõesti arvab, et sõna metric tõlge on kuup-) toidupügajad- wireless masts –
juhtmevabad mastid - servicios de conversación por voz –
hääljutu teenused(kõnesideteenused) - Rastexcenter –
Rastex-keskused(ekstsentrikkinnitid) fossiilidel, kütustel töötavad energiatootmisseadmed- fanny packs –
tuharakotid(vöökotid; hea, et niigi läks, sest inglise inglise keeles tähendab fanny midagi muud) - pop memorabilia –
popid memorabiilid(poppmuusikasuveniirid) - necktie chain –
kaelasidemeahelad(lipsuketid) - in Katakana –
katakana keelesvõi teine kordKatakanas(katakana märkides) kohvi pruuliminenahast valmistatud lemmikloomade kaelarihmad
And last but not least:- tracked bronchoscopes –
roomik-bronhoskoobid(jälgitavad bronhoskoobid)
3 comments:
Varguse kohta - Eesti karistusõigus samas eristabki avalikku vargust ja salajast vargust. Viimane siis selline, kus pannakse pihta moel, et õiguspärane omanik ei märka, esimene aga selline, et varastatakse, hoolimata sellest, et inimesed on nägemas. Avalik vargus on ka rangemalt karistatav, sest lisaks lugupidamatusele teise inimese omandi suhtes, on pätt hoolimatu ka avaliku korra osas. Vt karistusseadustik § 199 lg 2 p 5.
Aga mõtle: vargus tuleb sõnast vargsi – kuidas saab avalikult olla vargsi? Siin on mu keelekõrva jaoks (mille kohta mulle on kenasti ja kirjalikult kinnitatud, et mina kui insener sel teemal sõna võtta ei tohi, mul on see paber alles) põhimõtteline vastuolu.
Vrd ka asjaõigusseaduse igakordne omanik. Saan aru, et see on saksa termini jeweilger Besitzer õnnetu tõlge, aga ikkagi, igakordne...
Ja siis see, et omand on ühekorraga nii omandiõigus kui selle ese, jutustan ma veel ringi õiguskeele pärast südant valutavate keeleinimeste avastusi, kes viimase avastuse kohta tähendasid, et kui õiguses korter = korteriomand, siis peaks õige olema ka korteriomandiomand, korteriomandiomandiomand jne.
Eks õiguskeeles (ja eriti seadusetekstides) ole oma kalad küll, samuti on paratamatus, et vahel tekivad terminid, mis keeleloogika järgi on absurdsed, aga juristide meelest optimaalsed. Nii ongi vahel vaja natuke siit ja sealt painutada, et ikka kõik sõbrad oleks.
Ja eks sõna tähendus muutub ka ajas. Loen praegu siukest popteaduslikku (?) keeleraamatut nagu "The unfolding of language" ja seal on umbes miljon näidet, kuidas inglise keeles on mingid sõnad umbes 200-1000 aastaga (erinevates näidetes eri ajad) täiesti vastupidise tähenduse saanud. Esimese hooga tuleb meelde at all, mis esialgu oli "võimendaja", aga nüüd suisa vastupidi. Repent oli kah üks näide...
Post a Comment