Aga täielik kamm on see, et seekordse keelekooli seekordse poliitika järgi ei tohi tööde vigade arutamisel teha märkmeid!! Põhjendus on selline, et äkki näitame omi märkmeid inimestele, kes tulevad sama kontrolltööd tegema ja saavad siis põhjendamata hea hinde. Huvitav, et sama poliitika, mis keelab ka tahvlile kirjutatu ülestähendamist, ei keela õpetajal kontrolltöö ajal aitamast. Näib, et sellise haige suhtumise eesmärk on see, et inimesed unustaksid kohe ära, mida parandamisel räägitakse (ühe keeruka tahvlikirjutise suudan suruda lühiajalisse mällu ja pärast kontrolltööde tagasikorjamist märkmetesse reprodutseerida – mis meenutab lugu, kuidas 1988. aastal, kui avalikustati nn Stealth-hävitaja Lockheed F-117, näidati ajakirjanikele lennuki pilti, aga ei lubatud pildistada ega joonistada, ning siis pärast pressikonverentsi lõppu läinud ukse taga lahti kibekiireks sehkendamiseks), ning et inimesed ei omandaks prantsuse keelt kunagi ja prantslased saaksid ka edaspidi ülalt alla vaadata nende peale, kes nende hunnitut loogikavaba keelt ei oska.
Seega on arutelu ainult suuline, raamatust kah vaadata ei saa. Peame ette lugema ja minu osaks langeb lugeda nn loogilise seose ülesande lause, mille vajalikku sõna ma ei tea. Õpetaja ütleb, et pakkugu. Mina, et ma tõesti ei tea (mitte et ma ei oskaks pakkuda, aga et tean olevat mälust selle täielikult kustunud). Õpetaja käsib lugeda selle, mida ma kirjutasin kontrolltöös, aga see lünk oli üks neist, mis jäi minu poolt lihtsalt tühjaks. Alles pika urgitsemise peale jätab õpetaja mind rahule. Vaimusilmas näen, kuidas seda ja II/IV kursuse õpetajat põletatakse nõiana tuleriidal.
Suurepäraselt (täispunktidele!) on läinud kirjalikust tekstist arusaamise ülesanne, kus küll on üks vale asi loetud õigeks. Suulisest tekstist arusaamine on kah üsna hea. Kirjalik eneseväljendus on 24 punkti 25st, kuigi ma nõutud subjunktiivi üldse ei kasutanud (sest ma ei mäletanud, mis aja mitmuse kolmanda isiku vormist seda moodustati) ja samuti nõutud nn loogilise seose väljendeid mäletasin ainult kaht. Meenutagem, et tublisti aitas kaasa asjaolu, et teema ühtis mu suulise ettekandega, mida olin ette valmistanud, aga mis jäi ette kandmata. Reedel hangitud PONSi keeleplaadi vahel olnud keeleõppe nippide raamatukene õpetas: tehke endale selgeks, mida te keelest osata tahate, ja keskenduge sellele. Mina tahan aru saada prantsuse kirjalikest tekstidest – ja et arusaamisele pannakse kontrolltöös rohkem rõhku kui grammatikale, on tulemus kokku 73% ja ma olen rahul, sest see ei olnud kaugelt mitte viimane tulemus. Eksamist läbisaamiseks pean saama 52 punkti, mis on reaalne, kuigi soov kursust korrata on kindel, muidu paisuvad käärid kursusel edasivõetava ja mu teadmiste vahel veel suuremaks.
Suulise arusaamise teksti küsimustesse on pandud alatu konksuga küsimus, kus õige ei ole ükski vastus. Küsimus oli, mis eriala arst räägib, ja vastused on, et kopsud, maks ja süda. Et maksa-taoline sõna (foie) käis tekstist läbi (ilmselt fois), on enamik inimesi märkinud, et õige vastus on maks. Arutelus selle üle, mis on maks, küsib algul keegi, et kas selline maks nagu toiduaine, aga kui ma olen seda väidet mõttes kõrvutanud varasemate arutlustega, kas kana on emane või kas Strasbourg'ist läbi voolav jõgi on Maas või Thames, ilmutab kõneleja siiski põhiteadmisi maksatalitlusest. Seepeale hakkab õpetaja muidugi rääkima foie gras' ehk rasvmaksa (patoloogia steatosis hepatitis, RHK K76.0 „mujal klassifitseerimata rasvastunud maks”) tootmisest, kuidas parte söödetakse lehtri abil, ja arvamuse peale, et see on loomapiinamine, arvab, et kanalas on palju hullem, seal tapetakse kanu elektriga. So what? See toimub iga kana elus ainult üks kord ja mitte palju kordi regulaarselt. Ja jätkab teemal, kui hea ja tore toiduaine rasvmaks ikka on. Ja eks ütle Prantsuse seaduski, et lehtri abil söötmine (gavage) on õige ja hea ning lahutamatu prantsuse kultuuri osa:
Le foie gras fait partie du patrimoine culturel et gastronomique protégé en France. On entend par foie gras, le foie d'un canard ou d'une oie spécialement engraissé par gavage.Mul on tunne, et lähen kaameks ja varsti hakkan oksele.
Vaheajal naeratab õnn: täna on pangamaja sööklas võileivad veel olemas.
Teises pooles kuulame sakslasest pangaametnikuhärra ettekannet, kuidas ta käis Filipiinidel maalihke tagajärgi likvideerimas. Täna ta silmad ei näi olevat värvitud nagu tavaliselt.
Lohutav on mõelda selle peale, et maailmas on hoopis toredamaid asju kui prantsuse keel või kultuur ja et enamik maakera elanikest siiski ei räägi prantsuse keelt.
Lennujaamas on avatud uus terminal, mitusada meetrit kiirtee pool, mis tähendab, et jalgsimatk prantsuse keele tundi ja tagasi on hulga pikem. Tundub, et tänavu on siinmaa aednikel kas ülipikk streik või on nende ridu harvendanud mõni eriti laastav tõbi, sest näiteks Kirikmäe prisma kõrval lillepeenras kasvavad üle meetri kõrgused heinatuustid ja lennujaama juures on jalgtee ja sõidutee vahel muru üsna metsikus olekus. Kui koht ei oleks tuuline, oleks see suurepärane pildistamiskoht.
Buss pakitakse prisma juurest nii täis, et tungimine ukseni vältab terve peatusevahe. Peatusenuppudega on selles bussis kõvasti koonerdatud ja kui loodan, et vahest keegi ikka tahab töökoha peatuses maha minna, siis eksin, sest buss kihutab sealt mööda. Järgmises peatuses vanadekodu juures saan maha ja teiselt poolt tänavat ka tagasi, aga maja välisuks on juba kinni. Turvamees laseb mind siiski sisse ja saan jätkata tööasju (nagu et selgitada, et saksa Xylol on sama aine kui ksüleen). Siis tagasi korterisse, poes ei käi.
Kui koridorist käigurõdule viiva ukse avan, näen, et just minu ukse taga on kass, täpsemalt just minu köögiaknalt alla hüppav kolla-valge kõhn noor kass. Ta näub haledasti ja hüppab mu köögiaknale tagasi, siis uuesti alla, siis uuesti üles ning jääb sinna mind ümmargusi silmi vahtima seni, kuni ukse lahti keeran. Ütlen, et oled vale akna peal. Kõrval on mitmel korteril köögiaken lahti. Oleks koerad siin, siis teaks kass kohe, kus on tema aken.
2 comments:
Väga huvitav blogi, eriti suure huviga loeme ülestähendusi prantsuse keele õpingute kohta, kuna ise oleme ka selle keelega hädas. Kas oleks võimalik teha eraldi kategooria prantsuse keelega seonduva kohta?
Vaevarohkele teele prantuse keele varasalvede juurde osutab silt piin. Võib-olla kunagi toimub peas mingi klõps ja see silt osutub asjakohatuks, aga praegu olen ma küll näiteks rõõmus selle üle, et homme istun koolitusel ega saa tundi minna.
Post a Comment