Kella kümnest kole äike ja vihm. Raksatuste äkilisus näitab, et samas Kirikmäel sai midagi pihta. Peaaegu meenub lapsepõlves kuuldud äiksemürts, kui poole kilomeetri kaugusel metsas lendas kuusk hambaorkideks (ja lähima maja elanik tulnud vahetult enne trepile vaatama, ega äike mitte ei hakka üle jääma, tema tõstnud õhusurve lausa õhku).
Enne äikest kostis, et harjumuspäratul viisil lendas madalalt üle Kirikmäe lennuk. Oletan, et vajalikus kohas oli ees äikesepilv.
Maadlus koletu jubedusega jätkub, aga jõuab lõpusirgele, hoolimata sellest, et lõpupoole on ära väsinud ka teksti koostajad ja pikkinud teksti lühendeid, mida mitte keegi peale nende endi ei tea. Takkatipuks on originaalis selliseid pirakaid, et seda nägu, näiteks on automaatne suurtäheparandus teinud laastamistööd ja muutnud aine inimesse imendumise ühikus milligrammi miljard korda suuremaks megagrammiks ehk tonniks. Hoiatan eesti kolleege, et homme saavad nad üle lugeda kaheksa lehekülge tuld ja tõrva ehk minu tagasiside välistõlkijale.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment