Näen unes, kuidas mingi suure koleduse tulemusel kukub korteri juures korraga alla kaks suurt Vene lennukit, üks oru vastaskalda metsa taha põllule ning teine koleda mürinaga jõe ja maja vahele, nii et maja väriseb ja kipub koost lagunema. Küllap on selle põhjus geenides või vähemalt sellest ajast alateadvuses, kui hakkasin maailma asjadest aru saama ja vanaema rääkis ka mulle ära loo, kuidas ta kõndis varjendist läbi põleva Tallinna oma kodu juurde, millest oli järel hunnik tukke, ja teine vanaema loo, kuidas üksik Vene lennuk viskas silla suunas kolm pommi: üks kukkus Jaanilinna, teine jõkke ja kolmas tema kodumaja seina pihta, ning mis edasi sai, kui kõik aknad olid katki ja õues 40 kraadi külma. – Või siis oli öösel lihtsalt tugev äike.
Hommikul linna teises otsas haldusosakonnas valikukomitees. Sealkandis on samuti palju kontoreid, näen palju ametnikke tööle ruttamas, Kirikmäe bussis sellist seltskonda ei näe. Võib-olla on põhjus selles, et sealkandis ei ole 5000 kohaga parklat nagu Kirikmäel, mille pärast on linnas kõigil elektroonilistel parklaviitadel neljakohalised näidikud.
Siis Kirikmäele tööle tagasi. Õhtul Kõrgmetsa maksimarketis, kus on mitu nädalat Saksa ajaloodokumentaalide riiul. Täna ostan sealt saksa Palametsa Guido Knoppi Hindenburgi-dokumentaali, mille tegelik pealkiri selgub olevat hoopis Hindenburg: Titanic of the Skies (2007). Karbilt ei jää mingit muljet, nagu see oleks Briti draamafilm, mitte Saksa ajaloodokumentaal, ega mis on filmi tegelik pealkiri. Imestan, et kuigi plaadi ainus keel on saksa, ei liiguta näitlejad suid saksa keele järgi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment