Hommikul on tunne, et täna on teisipäev; võib-olla nägin unes, et oli esmaspäev. Lähen hommikul uisutama, mis vanast mälestusest tähendab, et all rattateel peab olema hiljemalt seitsmest, muidu läheb kiireks. No olen kell 7.10 ja kuigi sõidan ainult 40 minutit (vesiveskini ja tagasi, uisk ei taha hästi lipata, ehkki tee on täiesti kuiv ja rattaliiklust ei ole) ning olen tagasi korteris veerand üheksa paiku, lähebki natuke.
Tööl saadan laiali pildialbumi aadressi. Peagi hakkab tulema tagasiside. Toanaaber C ja leedulane Z, ürituse teine ametlik piltnik, avaldavad samuti oma pildid. Z keskendus peamiselt portreedele; nende esitlusviis on efektsem kui mul nagi.ee albumis.
Mitmele meeldib lendava mesimummi pilt ja mult küsitakse, kuidas ma selle tegin. No väga lihtsalt: tegin u 150 pilti, lootuses, et äkki mõnele jääb õielt üles lendav mesimumm teravana peale. Umbes kümnele jäi, avaldatule ühtlasi ka laskuv mumm.
Kinnitatakse puhkusetaotlus, ostan lennukipiletid. Selgub, et ma olen oma SASi kasutajatunnuse ära unustanud, aga see selleks, KLMi oma on meeles. KLMi lennuk jõuab varem kohale ka.
Pärast tööd Kirikmäe prismas. On kuum päev ja isegi nii kuum, et prisma ees on tänaval inimene siruli ja algul tema ümber turvamehed, siis kiirabi.
Eesti blogimaailmas loksub praegu edasi-tagasi kõikvõimalike loendite vaimustus. Huvilistle teadmiseks, et tänase õhtu veedan sellise põneva elamuskooslusega nagu skannin muiste mustvalgele filmile jäädvustatud tudengiaegseid radu (sellest filmist tehnilisil põhjusil kunagi ühtki pilti suurendatud ei ole) ja kuulan juurde umbes selle aja lemmikplaati „Saksa varabaroki tantsumuusika”.
Ma üldse ei kahtle, et ka XVII sajandil olid olemas muusikamagnaadid ja DJ-de analoogid, mis siis, et kogu muusika oli elavettekandes. Isegi kaasaskantav muusika oli olemas, ka veel vanemal ajal: eks kirjuta ju vana Balthasar Russow ise, et juba Liivi sõja eel olnud Tallinna foogtil kombeks kõnnitada kõikjal enda ees kolme fanfaaripuhujat.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment