Teen pildistusmatka E-chist Iluslinna. Kolm kilomeetrit Mäekülast Möldriorgu on mul varem käimata, mis oli ainus lünk kohaliku eesti seltsi matkaseeria teekonnal. Nüüd võin nentida, et olen kogu teekonna kõik senised üheksa osa maha kõndinud, algusest saati (kuigi kolm omal käel).
Panin eile kella helisema kella viieks, helises, aga kinni vajutamisel näen, et kellaaeg on saladuslikul viisil hoopis 5.56. Ega midagi, lähen pisut hilisema bussiga ja õigesti teen, sest ilm on hämar ja varem oleks olnud metsa all veel pimedam.
Olen E-chis kell 8.40, 8.50 mäe otsas ja nii ma sealt muudkui mäkke astun. Seekord on kaasas kõnnikepid, millega on mäkke tõusta pisut kergem kui ilma. Teen hundikuristikus ja labürindis palju pilte. Hämar on, säriaeg kipub olema pool sekundit, aga aparaadi saab toetada kõnnikeppide peale.
Sooja on umbes 11 kraadi, ajuti sajab uduvihma.
Sügis on sõnajalad Mäekülast pisut allpool sõnajalaorus ära närtsitanud. Veskikivikoobastes käratseb kolm-neli järeleaimatud kiivrites ja mõõkade-kilpidega rollimänguhuvilist ning nagu ootavad midagi, edasi minnes kohtan tänapäevasis rõivis noorsandi, kes rühib koopa poole ja kellel on käes punt rulluisukaitsmeid. Mõtlen, et omal ajal oli ju kiivreid ei tea kui palju eri tüüpe, aga miks tehakse järele ainult paari tüüpi? (Vastus: tehakse neid, mida saab lihtsalt = odavalt teha.)
Vastu tuleb päeva jooksul üsna palju matkajaid, enamikus sakslased. Metsast Mäekülla viiva kitsa põllutee külapoolses otsas tuleb vastu Saksamaa numbriga auto, sees mitu matkajat, sohvri kõrval istujal lahti ees kaart, ja sõidab aeglaselt, aga järjekindlalt alla oru poole. Kahju, et ma ei näe, kas nad üritavad autoga sõita ka alla kanjonisse. Võib-olla oleks see võimalikki, ehkki mõne kitsama koha läbimiseks on vaja sõita kahel rattal.
Mäekülast Möldrioru poole laskudes läheb tee mööda lagunenud ja taimi täis kasvanud terrassiga hotellist Park, mille juures on suur tahvel, et siia ehitatakse vanadekodu. Tõesti, väga praktiline, täpselt kiriku ja surnuaia vahele, igav ei hakka.
Karjateed pidi metsa (tee ääres on vana suur pirnipuu, lehmad söövad allakukkunud pirne), metsas kohtun ingliskeelse matkaseltskonnaga, kes teeb endast rühmapilti ja kellelt kuulen katke, kuidas üks neist (ilmselt siit pärit) läks 1962. aastal kodunt kaugele ja kui mõni aasta tagasi naases, siis üllatus, et lähimat raudteejaama enam ei olnud! (Tegelikult kadus see liin juba 1960. aastate lõpus, rong Virtsu veel sõitis, sest seal oli jaam – ehkki Ivo Linna on öelnud, et tegelikult jutustab see laul paar aastat hilisemast ajast, aga kuidas riimida „kuutkümmet seitset”? Ja samas laulus on kohe pärast Virtsu sõitmist koht ja Kuivastus ootas mind praam, mille kohta Suure väina olusid arvestades saab öelda, et niiviisi võis oodata päris kaua või siis pidi väina ületama nt ujudes, sest Virtsu ja Kuivastu on teine teisel pool väina. — Ja mis ootamisse puutub, siis kuuldavasti olevat Eesti praamiootamise rekord olnud paar kuud, kui keski mammi tahtnud 1950. aastatel sõita Rohukülast Vormsisse, aga algul oli sügistorm, praam ei käinud, siis olnud praam katki või mis iganes, lõpuks läks meri jäässe, praam ei pääsenud liikuma jne ning kõige lõpuks läks jää nii tugevaks, et mutike kõndis Vormsisse jala.)
Ka siin orulõigus on kanjon ehk vooluvee vormitud kaljud, teen pilti. Siis uurin kaarti, taas ei ole kaardi tähistusi märgitud looduses raja kõrvale, nii et tulen tunde järgi, kuni äkki tunnen ära koha, kuhu juhtusin mullu novembris. Panen kaardi ära ja kõnnin orust läbi kolmandasse kanjonisse, kus teen veel pilte ja kust eksin välja natuke liiga vara (pärast enam otse alla ei saa ja ma ei viitsi tagasi kõndima hakata).
Sammuloendur näitab läbikäiguks 12 km, aega on kulunud umbes kuus tundi (pildistamise arvelt). Orienteerun Iluslinnas bussijaama ja satun sealt esmalt E-sillale ja sealt rongiga tagasi linna.
Viin kepid, matkajope ja seljakotist asjad korterisse, bussijuht on taas vana tuttav nn Swiss Toni. Korterist ei viitsi jala poodi minna, sõidan bussiga poolteist kilomeetrit linna poole ja istun seal ümber 16. bussile, millega saab Kõrgmetsa maksimarketi ukse ette. Pärast jala tagasi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment