* Huvitav, kas see oleks ainsuses kämbu. Viimase sõnaga nimetasid Saksa sõjaväes olnud eestlased samamoodi sakslast nagu Vabadussõjas sõnaga tibla venelast. Vrd ka skandinaavia poesilt tilbud →Ja hüübimise kirjelduses on trombotsüütide agregatsioonist (ehk vereliistakute kokkukleepumisest) saanud ka vereliistakute kuhjumine ja kokkukogunemine (nt täiesti autentne lause trombotsüüdid on punastest ja valgetest verelibledest väiksemad üliväikesed struktuurid, mis kuhjuvad vere klombistumisel kämpudeks – st „osakesed, mis kleepuvad hüübimisel trombideks”).
Aga tegelikult oleks pidanud hoopis teadma, et inglise blood clot tähendab ühtaegu nii soonest väljunud vere hüüvet (vere hüübimine on normaalne nähtus) kui ka veresoones moodustunud trombi (mis võib hakata soont ummistama), ja nende ravimite eesmärk on enamasti trombide tekke ennetamine. Mis toob tagasi vana küsimuse juurde, kas autotekstide tõlkija peab teadma, et tagasikäigul pöörleb väntvõll samapidi kui edasikäigul.
Õhtul jätkan pusimist kohutavalt alavalgustatud slaididega. Allpool on näiteid, milline „polaaröö” valitses (olid väga paksud pilved, niigi pime detsember, siis läks film pooleks ja sai fotokast väljavõtmisel valgust). Avastan pildi, kus üks hilisem minister on villases mütsis, millel kiri VIHTI (asula Helsingi lähedal). Seda pilti ma siia ei pane, aga alloleva pildi servas jooksvast noormehest sai hiljem tuntud arhitektuurispetsialist. Esialgsed veneaegsed pappraamid on emulsiooni koledasti äestanud, järel on võikad sinised kriimud (Orwo filmil oli välimine – ja ilmselt ka väga paks, et kogu filmi ära toonis, – värvikiht kollane, muu maailma slaidifilmidel on järjestus mäletamisi teine).
No comments:
Post a Comment