Hommikul üritan käia postkontoris. Selle vastas olevale bussipeatusele liginedes näen, et eemalt tuleb minu buss, millega täpselt õigeks ajaks tööle jõuab, seega kui käiksin postkontoris, siis peaksin ootama järgmist bussi ja jääksin hiljaks. Seega spurdin bussi peale ja postkontoris käimise asemel on seljataga värskendav ligi 2 km pikkune hommikune jalutuskäik.
Tõlkijate koosolek, teemaks asutuse tulevik (isegi protokollitakse). Ei saa aru, miks just mina 13 kohalekutsutud tõlkija seas olen. Möödaminnes mainitakse, et tulevikus võib-olla kolitakse osa ametikaaslasi teise majja paar kilomeetrit eemal (ja tervislikuks kulgemiseks pidavat antama tööjalgrattad); äkki siis see seltskond kolitaksegi? Aga elame-näeme. Satun istuma rea otsa peale ja kui keegi ei taha pärast juhataja ettekande lõppu küsimusi esitada, ütleb juhataja, et hakkame inimesi järjest läbi küsima, ning alustab minust. Kuigi mul küsimusi ei ole (kibelen minema, sest tunni aja pärast on ühe veel lõpetamata töö tähtaeg), pakun, et oleksin huvitatud, kui kvaliteedijuht teeks ettekande uuest kvaliteedisüsteemist (mis võimalust koosolekul välja pakuti). Kostab heakskiitvat mõminat ja veel mitu ütleb, et nad tahaksid seda ka kuulata. Ja sellega saabki koosolek läbi.
Pärastlõunal on eesti rühma töökoosolek, kus kõik osalised tõdevad, et neil on koosolek ette valmistamata, ja lükkame koosoleku edasi homsele.
Õhtul on kesklinnas suur Aadu sild kinni, sellel ja selle juures on mitukümmend tuletõrje- ja politseiautot, liiklus suunatakse mitu kilomeetrit ringi, buss jätab hulga peatusi vahele. Ei tea, mis on juhtunud. Ei tahaks hästi uskuda, et õhtuse tipptunni ajal oleks peagi toimuva paraadi proov.
Õhtul õues kümnest veel 25 kraadi. Rõduuks on lahti ja kuulen, kuidas all jõe ääres laulab ööbik.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment