21.6.06

K, 123. päev: mina kaevasin ja tassisin

Pärast tööd käin postkontoris, mille saalis on piletimüügiaparaat. Nimelt sigineb münte kiiremini, kui neid kulutada jõuab. Tahan osta kaks viiest päevapileti komplekti, à 20 €. Selgub, et automaat ei võta 20-euroseid, käin poes ja saan sealt peenemat raha tagasi.

Teine katse. Seekord saan paberraha (viiese ja kümnese) masinasse, aga siis ilmneb, et automaadil on nn rahapajafunktsioon, sest kui hakkan ülejäänut müntides sisestama, kustuvad automaadil kirjad ja tagastuskolusse hakkab kolksuma peenraha nagu peavõit. Proovin mitu korda, aga ei midagi – kui sisestada automaati vähem kui kaks münti sekundis, siis ta lõpetab raha vastuvõtmise ja tagastab juba sisestatud raha (paberraha müntidena). Niisiis, kui teil on siinmaal akuutne mündipuudus, minge H. platsile postkontorisse ja toppige paberraha automaati ning paar münti pealekauba, saate oma raha müntides tagasi! Mul muutis müügiautomaat ligi 20 € 50-sendisteks, tasku oli nii raske, et püksid tahtsid jalast kukkuda; hea, et oli rihm peal.

Meenub, et ka jaamas on piletiautomaat, aga ükspäev see ei töötanud (õigemini on see tema põhiseisund, sest ma olen ainult üks kord näinud, kuidas see töötab). Kui igaks juhuks hakkan sinna siiski astuma (jala, sest liiklus on umbes), meenub, et samas maa all on ju bussipiletite putka. Saan vajalikud piletid sealt.

Aadu sillal on üks rada kinni, seal toimuvad ettevalmistused ilutulestikuks. Kohal on autotäis lõhkekraami, muid jubinaid on terve silla pikkus täis (loodetavasti ei taba neid oodata jäänud aja jooksul välk – nagu juhtus 1944. aasta suvel pommidega mineeritud Jõhvi lennuväljal, mille tagajärjel muutusid maandumisrajad songermaaks, vt Hendrik Arro, "Eesti lendurid lahingute tules"); kiirendan sammu, ehkki mu selja taga jutustavad kaks eesti noort oma huvitavatest seiklustest siinmaal, hästi valjusti, nagu linnas, kus töötab mitusada eestlast, ei olekski kedagi, kes aru võiks saada.

Seejärel algab portugaallaste rõõmupidu. Nad on vist võitnud täpselt selle mängu, mida kuulutati ette kunagi ammu Simpsonites: which is the greatest soccer nation in the world, Mexico or Portugal? Simpsonites asi lahenduseni ei jõudnud, enne puhkesid Springfieldis rahutused, Homer hankis püstoli ja astus NRA liikmeks jne. Portugaallased tuututavad mööda tänavaid ringi (küll homme võib autoakude äri hästi minna, sest vast mõni aku ikka tühjaks tuututatakse), lehvitavad lippe, karjuvad ning segavad muul viisil liiklust ja inimesi. – Tegelikult on ju õudne, et Euroopa ühe riigi olevikku teatakse 21. sajandil peamiselt selle järgi, et seal mängitakse jalgpalli (mäng, kus 22 täiskasvanud meest ajab platsil taga 1 palli) ja süüakse kivikõvaks kuivatatud turska ning veel mõnikümmend aastat tagasi oli kirjaoskamatus sellisel tasemel, et tegutsesid elukutselised lehelugejad, kelle ametiks oli uudiste deklameerimine...

Õhtul põhjalik koristamine; telefonile kiirustades komistan kontorilävel ja piidast kinni kahmates löön sõrmenuki tugevasti vastu piidakanti ära, läheb paiste ja selle sõrmega on valus haarata.

No comments: