Hommikul on tegu ärkamisega, nagu ikka esimesel tööpäeval pärast puhkust.
Prantsuse keeles õpime minevikku. See on raske. Ning ka see kursus jõuab Jacques Prévert'i luuletuseni.
Nädalaga on tulnud tohutu ports töömeile. Ilmselt et suvi hakkab tulema, on muud tööd natuke vähem kui muidu ja inimestel on aega koostada pikki sisedokumente. Näiteks ühes küsitakse, et kirjutage neli asutust, kellele eriti soovite tõlkida, eelistuse järjekorras; tore lugu, kui neid asutusi on umbes kakskümmend viis, kellest mu silma alt on läbi käinud ainult kümmekond. Üks asi on, mis meeldib; teine asi, mis on huvitav; ja kolmas asi, kus oleks minu teadmistest rohkem kasu kui kellegi teise (näiteks tehnika). Teen põhjaliku tabeli ja vaen kõik läbi. No ja tulemus on just see, mida arvata: need, mida seni olen teinud kõige rohkem, ongi nimestiku tipus.
On tulnud ka kaks numbrit direktori ringkirja, mis meenutab personaalajakirja. Meenub enda samalaadne ettevõtmine ligi kaks aastakümmet tagasi, kui üllitasin nelja aastaga 16 numbrit trükiarvuga kuni 10 ja mahuga kuni 24 lk. Nii et võiksin jagada kogemusi...
Postiga tuleb kiri siinmaa rahvastikuregistrist, kus kirjas siinmaa isikukood. Samuti tuleb teade, et 15.6. hommikul tuleb telefonimontöör uurima, miks mu telefon ei tööta (ma saatsin enne puhkust millalgi meiliga teate, et telefon ei tööta, mida teha; ja näe, meili siinmaal vahel ikka loetakse).
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment