Näen und, kuidas ema käib külas ja tal on lennukisse kaasavõtmiseks kolm kuupmeetrit kotte, ehkki pagasi kaal näib olevat lubatu raames.
Hommikupoolikul kohtumine direktoriga, kellega ma varem kohtunud ei ole ja kelle ees tunnen suurt aukartust, sest ta on hierarhias minust seitse astet ülalpool. Alguses meenus vägagi ammune multikas päkapikust ja majast, sest alguses pidin sekretäride toas 25 minutit ootama, kuni eelmine koosolek läbi sai (mis läks üle). Saan vähemalt teada, miks olen kutsutud: mul hakkab kuu aja pärast katseaeg täis saama ja vaja on, et selle aruanne (st mida minust arvatakse) oleks minuga läbi arutatud ja kinnitatud kuu aega enne. Saan ka teada, et sees on teine minusugune, mis mõistagi tekitab pisut kõhedust. Kui see läbi saab, öeldakse, et tulgu ma kella 12-st uuesti. Laskun kella 12-ks alla (liftiga), öeldakse, et oodaku. Tagasi üles oma kotkapesasse (liftiga). Umbes kümne minuti pärast helistatakse, tulgu ma alla; lähen (liftiga, mille liikumist takistab fuajees koristaja, tundub, et ta hoiab näppu pidevalt liftinupul). Saan teada, et minuga ollakse rahul ja eriti saan kiita vastutustunde eest. Et mul vastuväiteid ei ole, kinnitatakse see ära ja see tähendab, et olen katseaja edukalt läbinud (kuigi ega ma arvanudki, et teistmoodi läheb).
See koosolek, mis üle läks, oli sama asja arutamine ühe kolleegiga, kes oli enne "vaipa" nii närvis, et (juhuslikult nägin) käis nägu pesemas, ja direktori kabinetist väljudes oli näost lapiline (väga "julgustav", kas pole).
Nii direktor kui praegune tõlkeosakonna juhataja imestasid mu nime üle, et eestlane, aga nimes täpitähti polegi! Targad vanemad, et mulle täpitähtedeta ja vabalt translitereeritava nime panid (meenutatagu, et Vene ajal oli ametlikes dokumentides nimi eesti JA vene keeli). Mis meenutab juhtumit, kus siiakanti tööle asunud inimesel tuli eesnimi ära muuta, sest ilus eesti nimi tähendab prantsuse keeli üht kodulindu.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment