Hommikul Kirikmäele minnes tuleb ema kaasa, läheb edasi lennuväljale. Esimeses bussis ei ole piletitembeldusautomaati, tuleb järgmine, trügime peale, seal ka ei ole. Bussis tundub, et ma saan aru umbes poolest prantsuskeelsest jutust, mida mu kõrval seisvad noored räägivad (nädalavahetuse – le week-end – muljed).
Täna on siis prantsuse keele eksam. Tunne on tegevusrohke nädalavahetuse tõttu üpris kõhe (kuigi mitte nii kõhe nagu muiste ühes saksa keele tasemetöös, kus oskasin 75 lüngast kõhklemata täita esimese hooga täpselt 4).
Grammatika osas keerleb tegusõnade pööramise harjutus mitmuse kolmanda isiku ümber ehk mida kõike "nemad" on teinud. Esiteks esineb mitmus palju harvemini kui ainsus ja teiseks võib mitmuse kolmas isik käia prantsuse keeles sama ettearvamatuid radu kui ainsuse kolmas isik. Olen surmkindel, et seda, kuidas on prantsuse keeles "nemad teevad", ma oma ajukeerdude vahelt välja ei meelita, ning nõnda pole mõtet hakata närveldama ja mälu punnitama (ning seda ei esine ka kirjaliku arusaamise ülesandes, kust ometi leidub vastus kahtlusele, kas "nemad omavad" on "ils sont" [ei ole] või "ils ont"). Omaloomingulise kirjatüki ülesandes (on valida, kas jutustame oma maa pealinnast või jälle kord kellegi päevast: mis kell tõuseb, millal hambaid peseb jne) tohib kasutada sõnastikku, aga olen aus ega hakka sealt muid asju järgi vaatama.
Eks nädala pärast näe, kuidas läks. Eksamitöö esilehel seisab, et kontrolltöö andis kogupunktidest 40% ja eksam annab 60%; loodame parimat.
Üsna jahe ilm. Söömas SHU-sööklas. Riputan mantli söökla ukse ees nagisse, märkan sabasse minnes aknast, et söökla rõdul einestab eesti kolleeg R koos läti kolleegi J-ga ja ühe tundmatuga ning neljas koht on vaba. Nõnda et maandun sinna lauda, ehkki see on õues ja seal on jahe. Selgub, et tegu on uue läti kolleegi I-ga, kes vahetab välja R-i eelmise toanaabri, samuti lätlase S-i. Kui tagasi oma majja tuleme, soovib R näidata otseteed läbi parkimiskeldri, väites, et see on palju lühem kui tänavat mööda. Kahtlen, sest pärast seda, kui kontserdisaali ümbert võeti ehitusplatsi plank ära, pääseb sellest mööda paremalt poolt ja see tee on lühem kui päris tänava äärest.
Käin kontrollimas, ega äkki ole mulle hommikul antud töid, mille tähtajaks on 15.00 (nagu seda mõnikord esmaspäeviti juhtub). Ei ole (on alles homseks) ja saan minna kohvile, kus taani kolleegi B, eesti kolleegi R ning läti kolleegidega I ja J on jutuks lemmikloomad ja see, kui kõvasti nad häält teevad (mis tuletab meelde, et ülemiste naabrite koer on hakanud hommikuti uluma). B räägib, et ta vanematekodus oli 8 kassi ja 3 koera (maal), ning kirjeldab, kuidas töötas kunagi kuskil firmas teeserveerijana, ainsaks ametikohustuseks serveerida kõigile töötajatele teed kolm korda päevas, aga igaühe erisoovid ja tass tuli meeles pidada. Jutustan, kuidas laupäeval omandas mu seljakoti sisu värskendava aroomi, ja saan teada ka siinmaa teepoe asukoha.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment