K, 2148. päev: tuhat ja LXVI ehk ei saa me läbi...

Hommikul bussis loen lennundusajakirja. Jaamast tuleb buss täis ja minu kõrvale satub istuma algkoolipoiss, kes mõne aja pärast satub silmapidi mu ajakirja ja seda suuril silmil vahtima jääb, pikalt, buss sõidab ikka mitu peatusevahet. Mõelge ise: sõita iga päev bussis ja inimesed loevad mida iganes, aga äkki on ühel ajakirjas vinged lennuki- ja raketifotod!

* * *

Olen leidnud selgituse, miks on viimastel aastatel hakanud ajakirjandus ja Eesti Vikipeedia kirjutama kuupäevi kirjakeeles muidu tundmatus ning „Eesti keele käsiraamatus” paljude sobilike kuupäevavormingute seas mainimata vormis „2013. aasta 6. veebruar” – see on sulaselge võõrkeele mõju, aga seekord ei ole see inglise keel: nii kirjutatakse kuupäeva läti keeles.

* * *

Peale selle, et on ilmunud omajagu imestamisväärt ordenisaajate nimekiri (siin kirjutan ainult positiivsest imestusest: ordeni on saanud ka õllejoomiskiiruse Eesti rekordit aastakümneid enda käes hoidnu – ja tema mantlipärijat tean ma ka), kuulunekse, et üsna mitmed rahvusromantikud pahandavad, et jõulu eel ilmunud „Eesti ajaloo” II köites (keskaeg) on otsustatud selg keerata C. R. Jakobsonist saati viljeldud muinaslugudele ja kirjutatakse asjadest ilma nendeta. Ühe teemana, mille üle ajakirjanduse arvamuslugudes heideldavat – neid ma ei loe, kesse viitsib, eksju –, olevat see, mida tähendas Henriku Liivimaa kroonikas nimetus „rahvas”. Mõni näib isegi aduvat, et see võib olla olnud tõlkeprobleem, sest eesti tõlkes on rahvaks nimetatud nii seda, mis Henrikul on populus, kui ka seda, mis gēns, ning lisaks öeldud „rahvas” ka mitmel pool mujal, kus Henrikul ei ole kumbagi (Kleisi tõlke I trüki järgi; Jungil on „rahwast” ja Mägistel „rahvast” veel rohkem):

• I:1, IX:14 gentilitas ~ paganarahvas
• X:13 nationibus ~ rahvastele
• XI:5 parrochiani ~ koguduserahvas
• XII:6, XXX:4 paganos ~ paganarahvast, paganis ~ paganarahvale
• XII:6 plebis ~ rahva
• XIV:7, XXVI:13 nationum ~ paganarahvaste, nationibus ~ paganarahvastele
• XV:5 christianitatis ~ ristirahva
• XVI:4 multitudine ~ rahvahulga

Mõni on isegi meenutanud, et keele ja etnilise päritolu järgi hakati end identifitseerima alles uusajal, keskajal samastuti rohkem seisuse järgi (nagu märkis raamatu Nordic Crusades ajel E).

Minuni jõuab link, kus Juhan Luiga analüüsib Henriku Liivimaa kroonikat (1926) (ja selle juurde tuleks lugeda ka Luiga teist kirjutist Lembitu välispoliitika teemal (1921), hehehe).

Aga selle kohta, et Henriku kroonikast võib välja lugeda, et XIII saj algul elas Eestis kolm hõimu, põhjaeestlased, lõunaeestlased ja saarlased, anname saarlaste ja teiste rahvaste võrdlemiseks sõna Henrikule endale, taas Kleisi vahendusel (NB! järjekord):

• XV:3 Osilienses et Revelenses et Rotalienses ~ saarlased ja revalased ja ridalased
• XX:7 Osilienses et Harionenses ~ saarlased ja harjulased
• XXII:8 non venirent Sackalanenses, sed nec Osilienses, sed tantum Harionenses ~ sakalased ei tulnud, aga ka saarlased mitte, vaid ainult harjulased
• XXII:9 Osilienses aut alios Estones ~ saarlasi või muid eestlasi
• XXIII:9 Harionenses et Osilienses ~ harjulased ja saarlased
• XXIII:10 tam Osiliensium quam Harionensium ~ niihästi saarlaste kui harjulaste
• XXVI:5 Osilienses cum Harionensibus ~ saarlased koos harjulastega
• XXVI:11 Osiliani et Maritimi et Warbolenses ~ saarlased, mereäärsed läänlased ning varbolased
• XXVII:3 convocavit ad se Gerwanenses et Vyronenses et Warbolenses cum Osilianis ~ kutsus ta enda juurde kokku järvalasi ja virulasi ja varbolasi koos saarlastega
• XXIX:1 Estones Maritimi et Osiliani ~ mereäärsed eestlased ja saarlased
• XXIX:4 Osiliani quoque et Estones Maritimi ~ saarlased ja mereäärsed eestlased

* * *

Samadel teemadel õhtu ka lõpetame, nimelt vaatame 40 minutit inglise dokudraama 1066 algusest. Ohohooo, see on nagu vägevamate rahadega tehtud „Malev” – või on siis ka „Maleva” võitlusvõtted pärit poolteistsada aastat vanemalt Bayeaux’ vaibalt. Valehabemetega naissõdalasi ei paista, keelte suhtes valitseb paras segapudru (anglosaksi, inglise, ameerika inglise), sageli esitatakse mitmesuguseid anglosaksi kirjandusteoseid (luuletusi, vandeid, vanasõnu). Lahingutes on verd või jõhvikasiirupit vähem, lendavaid odasid ja kirveid ning luumurdude raginat jälle rohkem, hobuseid on raudselt vähem (selle 40 minuti jooksul näeb ainult kaht), laevu tuntakse vähe (jääb mulje, et viikingid tulevad Fulfordi lahingusse ainult kahe laevaga). Parukad on kehvemad, seepi ei tunta üldse, lugu kandev vana sõjamees oleks nagu püksata. Kogu Inglismaa on kaetud tiheda lehtmetsaga, mis tollal pidi olema paksult täis ka mitut sorti päkapikke (mis ei ole ime, sest dokudraama algne pealkiri oli 1066: The Battle for Middle Earth (2009) ja jutustab mitmes filmis Bilbo Bagginsit mänginud Ian Holm).

Hoiatus! Film on Tätte fännidele rangelt keelatud või peavad nad viiking Snorri tegutsemise kohtades kõvasti sulgema silmad ja kõrvad (ning ei mõtle ma teps mitte Snorri pükse, mis on umbes samasugused nagu VR-s sellel Ivo Schenkenbergi kõrilõikajal, kes ütles Gabrielile „sure, koer!”).