N, 1077. päev: mang bu mang

Pildid plaatidele: kaheksale inimesele igaühele oma. Pean ümbrikutagusel järge, kellele mis.

Toanaaber on pikalt Soome-nädalavahetuselt tagasi. Ütleb, et unustas kella Kesk-Euroopa aja peale keerata ja tuli sedasi kohale juba hommikul kella kaheksast ning imestas, miks on maja täitsa tühi.

Lõuna ajal postkontor (Amazonist filme).

Dornbergeri mälestused on tõesti lust lugeda. Hoogne, huvitavaid detaile (mida muudes raketiraamatutes ei ole olnud ja täitsa arusaadav, sest ega nende autoreist ole ju keegi algusest saati ise ninapidi juures olnud), kohati päris lõbus. Näiteks kui raketiehituse alguses tegutsesid nad maaväe teiste uurimisasutuste alluvuses, oli rahaga nii kitsas, et nad ei tohtinud osta tööpinke, kirjatarbeid ega kontorimasinaid, ainult uurimisseadmeid. Aga millegagi oli ju vaja katsetulemusi üles kirjutada, siis õppisid nad ära kulutuste võimalikult segase kirjeldamise. Rahandusosakonnas ei saadud näiteks aru, et „katsetulemuste pöörleva võlliga kirjutusseade vastavalt mudelile” on kirjutusmasin ja „kuni 10 mm jämeduste puitvarraste freesimise seade vastavalt mudelile” on pliiatsiteriti. Ning kui seegi seletus ei aidanud, tuli öelda, et kasutati salajasel eesmärgil, näiteks oli suvel vaja osta raketimootori läitmiseks kaks karpi säraküünlaid. Läks terve aasta, kuni rahandusosakond küsis, milleks läks neil keset suve vaja säraküünlaid. „Katsete jaoks,” vastasid raketiteadlased. Rahandusosakond ei jäänud vastusega rahule ja küsis kahe kuu pärast uuesti. „Salajaste katsete jaoks,” vastati uuesti ja sellega lugu lõppes.

Saan kolleegilt viie minuti jooksul 28 tühja sõnumit (sõnumimeloodia on mul „South Parki” inglise poisikese Pip'i lauluke, meenutagem). Helistan ja selgub, et ta oli telefonile autos peale istunud, nii et klahvilukk läks maha ja sõnumid teele ilma kellegi teadmata. Hea, et jaole sai, muidu oleks teinud telefoniarve peale suured silmad. Numbri järgi arvates on tal sama mobiilifirma kui minul, kelle arve saabub tavaliselt nii paar päeva enne maksetähtaja lõppu, just nagu oleks teel olnud mitu nädalat. Küllap neid kannavad laiali teod.

Ükspäev oli bussis minu taga kõva kuulmisega hiinlane, pikk sõit Kirikmäe prismast Kõrgmetsa ehk n−1 peatusevahet kriiskas ta hiina keeles oma telefoni (Prantsusmaal on rongides sildid, et moblade kasutamine keelatud, siin võiks bussides ka olla). Tema mees seisis eemal ja vaikis, nagu ilmselt vaikis ka inimene, kellega ta rääkis, sest ega ta talle vastu ütlemise võimalust andnud.