Keda ja mida nägin:
- kirjurähne, sh rähnide peretüli ja umbes sadat laialipuistatud kändu
- territoriaalset rasvatihast, kellele rasvatihase „sitsikleiti” vastu vilistasin ja kes mulle lähenes ilmselge kavatsusega mind oma võsalapilt minema ajada
- kaht hirve, aga nemad nägid mind enne
- öökulli pesa koos räppetompudega selle ees (need olid tee peal ja näitasid, et selle männi otsas peab elama öökull; umbes 5 m kõrgusel oligi ümmargune ava; öökulli ennast ei olnud kas kodus või ta magas)
- väga palju loomaradu, isegi rohkem kui jahimeeste varitsustorne
- palju metssigade tegevuse jälgi.
metsakuklaste üldkoosolekut, kus küllap arutati, kuidas alustada talvel pesasse tekkinud augu sulgemistöid
nelja lapsuliblikat- peale ühe koerajalutaja ei ühtki jalakäijat, aga see-eest nelja mägijalgratturit, paari kaks korda
- eriskummalisemaid kaljusid kui suurte matkaradade ääres
- Keda kuulsin:
- trummeldavaid rähne (ühe trummelduspuu koguni leidsin üles ja ronisin 30 meetrist oma 20 ära, enne kui rähn mind kuulis ja minema lendas – mõte läks jälle loodusesse sulamise vahendite peale)
- kahte laulurästast
- kahte peoleod
- kas ehmatavat hirve või allakukkuvat kivirahnu
Mida sain teada:
- 150 mm (× 1,6) f/2,8 objektiiv on üliväga tore ja taevas halleluujatavad selle kiituseks inglikoorid, aga vaade on ikka nii kitsas, et enne kui otsitava eseme pildiotsikus üles leiab ja pildi teravaks saab, on lind-loom paigaletardunud ja tema poole sihtivat piltnikku märganud ja teeb igaks juhuks vehkat
- umbes kaks kilo kaaluvat kere-objektiivi kooslust saab seitse tundi käes hoida küll, ilma et juurde tekiks uusi käelihaseid
- statiiv on kasulik, isegi kui sellega pilti ei tee. Eriti kasulik on kolmekangilise peaga (nagu 804RC2) statiiv, mis võib äkilisel laskumisel toimida ankruna.
- soovitust kõndida teedel ja matkaradadel tuleb võtta tõsiselt: teedevälist maastikku ei pruugi olla võimalik läbida. See on näiteks nii läbipõimunud noor kuusik, et seda raiutakse kunagi küllap nagu niidetaks lambavilla, et tuleb maast lahti kogu kuusik ühtse vaibana; vööni võserik; metssigade ja hirvede peidupaik; 40° kaldu, libe ja all on maantee; ootamatute püstloodis järsakutega; järsakutelt allamurenenud kamakatega, mille peale on sadanud lehti ja kasvanud rohi, aga keegi ei tea, kas see täide kannab või kaob jalg tühemikku või on kulu all lihtsalt libe roigas; oksad, mis kutsuvad end laskumisel haarama, võivad olla kaetud irduvate ja murduvate okastega, mille näpust eemaldamine nõuab tillukest operatsiooni nõela ja pintsettide abil (asjakohane, kui sooja on 14 kraadi, kus kindad kleepuvad käe külge).
Kui bussiooteputkas esialgset jaksu kogun ja pilte üle vaatan, märkan käisel 10-täpptriinut ning et silma ja küünarnuki vahele ei mahu objektiiv, mille lähim teravustamiskaugus on 38 cm, siis kasutan fotoka LiveView'd, keeran objektiivi 38 cm peale ja ootan, kuni triinu kõnnib end teravaks. Putuk aga ajab tiivad laiali ja tõuseb lendu, mille pealt ma tema tabangi. Mõtlen, et miks üldse ma hommikust saati metsas kondasin, oleksin pidanud tulema kohe siia bussipeatusesse, sest olen täitsa rahul sellegi tabatud hetkega.Bussi aknast avanevad õllelinna ja E-silla vahel sellised laupäevaõhtused pildikesed:
- tumedanahalised kaevavad pikka aiamaad, pühivad higi, aga viiendik on veel
- Lusitaania algkoolitüdrukud harjutavad kiriku ees kankaani
- naeratavad noorikud avavad ust rõõmsatele noortele meestele, kes astuvad tubaje, jalgupidi näpus kolm suurt pruuni kana, tiivad röötsakil; spitsilaadne koer tahab olla väga sõber, aga on eemale paela otsa pandud
- künnivares kümbleb jões
- kormoranid on puu otsas korrapäraselt nagu jaapani puulõikel
- ringristmiku muruklumbil kõnnib julgelt kull ja nokib maast asju
(Lisan veel, et hommikul vara majast väljudes nägin, et ühel maja ees – maja on kerge väliskurvi ääres – pargitud autol oli peaaegu kogu esiotsa juhipoolne osa mööda teed laiali pillutud. Õnnetu ja ähmis omanik parasjagu rääkis telefoniga, ilmselt politsei ja kindlustusega. Küllap ka tal oli vaja kuhugi vara hommikul minna, aga jäi minemata.)
No comments:
Post a Comment