L, 2514. päev: öökull ja jäälind

Hommikul rongiaknast paistab, et posti otsas näib istuvat suur öökull nagu totoro: kõht on hele, kere jässakas, pea ümmargune, justnagu kõrvadega, esileulatuvat nokka nagu päevakullil ei ole. Õhtul raamat ütleb, et kõrvadega on Euroopas ainult kaks öökulli: kõrvukräts ja kassikakk, esimene olevat raamatu järgi nagu teise vähendatud koopia.

Rongis on meelelahutus täielik: kuuldekaugusel räägib kaks soomlast, kolm ameeriklast ning vene ema saksa lapsega. Kui maha hakkame minema, juhtun nägema, kuidas härrasmees sirvib tahvelarvutis inglise-poola sõnastikku ja ta on alles A-tähe alguses ning sõnad, mille tähenduse ta järele vaatab, on juhtumisi täpselt samad, mida kuulas uneskuulamise teraapialindilt Homer Simpson, kui talle oli saadetud kaaluvähenduslindi asemel kogemata sõnavara täiendamise lint: abattoir ja abbess.

Käime Mööbli-Mardi poes, kus ainus eelmine kord käisin kaheksa aastat tagasi ja mitte midagi ei mäleta. Kaval paigutus: all soodsam kaup, teisel korrusel on väljapanek suurem ja hinnasiltidel on pikemad numbrid. Ühel mõjusal sildil on teade, et hoia kokku 16 k€ ja osta 15 k€ eest sektsioonkapp, millest loogiliselt järeldub ebaloogiline tulemus, et säästlikum oleks osta (kokkuhoid tervelt 16 k€) kui mitte (kokkuhoid ainult 15 k€).

Kui väljume, on järgmise rongini 51 minutit ja teen enneolematu otsuse, et läheks õige jala. Maad on, üteb Maverick, otse miski 7½ km, ilm on ilus, päike paistab.

Kell 13.11 suurlinna servas suure maanteesilla all näeme jäälindu. E pole varem üldse jäälindu näinud, mina olen näinud varem ainult kolm korda (2006, 2008 ja 2010), aga alati jõe või oja kohal üsna paksus metsas. Ma algul näen, et piki jõge meeter-paar jõe kohal lendab kiiresti meile vastu väike lind, saba lühike, kõhupool oranž, selg sinakas; arvan ta esti puukoristajaks, aga siis teeb ta valju häälitsuse, mis teps mitte ei ole puukoristaja piiksumine, ja on suurem kui puukoristaja kah ning lendab kiiremini. Lind lendab silla alt läbi ja keerab paremale, teise kalda poole, ning on juba jõe keskel, kui mulle jõuab pärale, kes see on, ja hakkan kisama „JÄÄLIND, JÄÄLIND!!” ning sinnapoole käega vehkima. E nägi selgesti sinist selga.

Pärast lõuna, plaadipoest kaks karpi Poirot’d juurde, tagasi.