Osa inimesi on parimate sõprade seas, „kellest tahan rohkem teada”. Seal eliidis on nad senini, kui nad saavad hakkama mingi suurema käkiga, siis langevad nad sealt välja ehk hakkan teada saama nende tegemistest vähem. Selliseid juhtumeid on olnud mu 4-aastase FB-kogemuse vältel kaks. Keegi peale minu sellisest liikumisest teada ei saa ja, noh, mu arvamus oleks muutunud käki peale niikuinii.
Tavalised sõbrad (friends except acquaitances) on põhiline seltskond, kellest saan teada olulisema (FB-s saab inimese kaupa seada, mida – nt mängurite jaoks on kasulik märkida, et mänguteateid ei taha, muidu on pool mu seina täis teateid, et anna mulle kaks pulka peedilao ehitamiseks) ja kellele lähevad ka minu teated. Kui nad seal mingi suurema prohmakaga hakkama saavad, satuvad nad tuttavate kilda, kellel on ainult n-ö sõbraks olemise rõõm. Nemad minust teada ei saa (vaikimisi lähevad mu teated muudele sõpradele kui tuttavatele) ja ka mina ei saa nende tegevusest teada enda esilehele (küll aga teemakohastel erilehtedel, kui igavus väga vaevab ja sinna vaatan).
Kui tuttavad üllitavad väga suuri lollusi (millest teada saamine on keerukas, eks ju, vt eelmine lõik), satuvad nad minu eksklusiivsest sõpruskonnast hoopis ukse taha. Kui nad samal teemal jätkavad kellegi postituse sabas, kasutan FB toredat seadet, et kasutajaid saab blokeerida ja blokeeritud kasutajate postitused ei paista. Blokeerida saab muidugi ka täitsa võõraid inimesi, kes tuttavate sabas iba ajavad. Kogu selle eesmärk on olemasolevaid tehnilisi vahendeid kasutades minu enda kaitsmine.
Otsekohese blokeerimise pälvib mitmesugusele umbluule agressiivne takkakiitmine, nt laisapalga mõte, mis luulule on nüüdseks juurde luuletatud epiteet „rahvaalgatus”, nagu see selle luululilsust kuidagi kahandaks, samuti vägivallale või vaenule takkakiitmine.
Miks seda kirjutan, küsite.
Täna, noh, juhtusin saama seinale üleskutse, et ühes suurlinnas on elanikke, kelle meelest võiks nende lennuvälja, eriti selle kaubalennukid, viia ühte väikelinna, et siis saavad suurlinna elanikud olla rahus ja vaikuses. Loen seda umbes kolmanda reani, kus on väide „kõigile on teada”, mislaadi avalduse kohta kasutab Wikipedia nimetust weasel words ja mis võib-olla on loogikaviga no true Scotsman ja kindlasti propagandavõte non sequitur. Kommenteerin, et mida see tähendab, ja kustutan üleskutse, nii et hiljem ei näe ma ka laekunud pikka vastust. Nii et ma ei saa sellele ka vastata muudmoodi, kui äkki juhtub kirjutaja lugema seda siit.
No vat, nii vähe kui märkasin jutust enne kustutamist (lugesin ainult kolmanda reani, eks ju), tasub kaubalennukite teisaldamise teemal süveneda ka järgmistesse teemadesse.
- Ainult kaupa vedavad lennufirmad ei ole 2007.–2008. a majanduskriisist veel toibunud (allik: AW&ST erinumber Aerospace & Defence, Dec 30, 2013/Jan 6, 2014, p. 115).
- Suur osa kaubast veetakse reisilennukitega, reisijate pagasist vabas pagasiruumis.
- Suur osa kaubast veetakse lennukiga seepärast, et tellija saaks selle kiiresti kätte, ja suurlinnas on tellijaid rohkem ja lähemal kui väikelinnas.
- Kauba- ja ka reisiliikluse asendamine rongiga toimiks ainult juhul, kui kaupu ja inimesi veetaks lennukiga mõne rongisõidutunni kaugusele, kuhu ei kuulu teised mandrid. Suured lennukid on projekteeritud pikkade lendude jaoks ega ole lähedale lendamiseks optimaalsed (pikale lennule on vaja palju kütust, selle maast lahti kergitamiseks omakorda tugevat konstruktsiooni jne, mis tähendab, et lühikest maad pooltühjade paakidega lennates veetakse ikkagi kaasa palju tühimassi – nagu selgus Kagu-Aasia käitajatele, kes samade lendude arvuga rohkemate reisijate vedamiseks hakkasid kasutama väga suuri lennukeid).
- Inglise keeli tähendab air transport lennuvedusid üldse, nii reisi- kui ka kaubalennundust.
- Kaubalennunduse ühitamine reisilennundusega tähendab, et mõlemaga tegelevad lennufirmad saavad kasutada sama lennuvälja, kus neil on sama hooldustaristu. Kaubaliikluse teisaldamine mujale tähendaks, et a) kasutada tuleks eraldi kaubalennukeid ja b) kaubalennukite lennuväljale tuleks rajada eraldi hooldusrajatised või tulla nendega hooldusse samale lennuväljale, kus hooldatakse reisilennukeid, mis sageduse tõttu äraviimise efekti suuresti nullib.
- Lääne-Euroopa on jah täis endisi NATO pisilennuvälju, aga need on ehitatud muudeks vajadusteks ja muus olukorras. Need on sageli inimasustusest eemal põldude, metsade ja mägede keskel, nendeni ei vii suuri maanteid ega raudteid, nende lennurada on sageli ehitatud mitte rasketele reisi-/kaubalennukitele, vaid väikestele hävituslennukitele, nende kohandamine tsiviillennuliikluse nõuetele võib tähendada metsa langetamist lähenemiskoridorist ja hoonete lammutamist lennuvälja ümbruses. Neid on viimastel aastatel hakanud kasutama mitu odavlennufirmat inimeste hulgakaupa liigutamiseks (ühes ekstravagantsete päraleveoliinidega), aga inimeste liigutamine eeldab teistsugust logistikat kui kaupade liigutamine, sest inimene suudab ja oskab kõndida ise ega vaja ümberlaadimiseks kaubajaama. Lugu oleks teine, kui tekiksid odav-lennukaubafirmad (vt ülal viidatud artikkel), kes, nagu odavlennureisifirmad, mitte ei võtnud reisijaid ära tavalistelt lennufirmadelt, vaid panid lendama inimesi, kes muidu ei lennanud ja kellel oli ükskõik, kas lennujaam on uhke või rohkem nagu suur kuur.
- Jutuks oleva lennuvälja lennuradade asend välistab, et lennukid maanduksid üle kesklinna. Üle äärelinnade, teatud tuulesuunaga jah.
- Lennukid lähenevad raja rõhttasandi suhtes 3° nurga all ja selle järsemaks muutmiseks tuleks muuta ühelt poolt lennukite avioonikat, tarkvara, õppeseadmeid, lennuväljaseadmeid, teiselt poolt lendurite väljaõpet ja kolmandalt poolt maailma lennueeskirju (ICAO, IATA, FAA, EASA, TC, CAAC, ANAC, DGAC jne). Õhkutõusmine on järsem ja just nimelt lennuvälja ümbruse müra vähendamiseks.
- Õhtutõusmise müra tekib raskusjõu vastu võitlemisest. Mida järsemini, seda suurema müraga – lihtne. Uurige, mis häält tegid stardil 1960. aastatel palju uuritud, aga saritootmisse minemata jäänud suured püststardiga reaktiivlennukid.
- Lennukid tõusevad reeglina vastu tuult (see aitab vähendada hoojooksu ehk säästa kütust ja vähendada müra, eks ju). Põhjapoolkera parasvöötmes on valdav tuulesuund edelast, nii et kes ehitas lennuvälja linnast kirdesse, et lennukid ei tossutaks linna poole, see iseomale lennuki tõususuunaga karuteene tegi.
- Reaktiivlennuki mootor on maandumisel praktiliselt tühikäigul (seda hoitakse sees ainult igaks juhuks, et maandumise katkestamisel saaks selle jälle kiiresti käivitada, samuti lähenemiskõrguse ja -kiiruse reguleerimiseks, kiiruse hoidmiseks üle varisemiskiiruse ja pärast rataste mahapanekut mootoriga pidurdamiseks).
- Mida arvavad kahe naabruses oleva teise suurlinna elanikud, kelle lähedalt lennuväli ära viiakse?
- Mida mõtleksid selle väikelinna elanikud sellest suurlinnast, kui suurlinna elanikud ainuüksi enda rahu nimel õnnistavad neid oma suure lennuväljaga?
- NIMBY
No comments:
Post a Comment