N, 2519. päev: lõokesed

Hommikul laulavad töömaja taga põllu kohal lõokesed, õhtul lendab maja ees nahkhiir (aga tänaval mitte, seega ka tema on leiutanud, et valgustatud majaakende ees edasi-tagasi lennata on toredam, sinna tuleb rohkem putukaid ja autod ei sega – autod tekitavad ultrahelis tärinat).

Praegune bussiraamat on R. V. Jonesi hoogsad mälestused, kus peale tõsise sisu on ka lustakaid lugusid, nagu USA füüsik R. W. Wood panemas harjavarre, traathaaratsi ja mitme erisuuruse kilpkonna abil alumist naabrit uskuma, et selle aknakastis peetav kilpkonn võtab kasvus äkki väga kiiresti juurde, ja kui asjast oli teatatud ajalehele, siis jälle väga kiiresti maha, või lehekülg varem, et inglastele oli väga suur üllatus, kui 1942 uputasid itaallased mehitatud torpeedodega Aleksandrias Inglise laevu, sest see nõudis inglaste arvates täiesti ebaitaallaslikku julgust, ning esimese suurema Londoni pommirünnaku üleelamise kirjelduses, kuidas varjendis jutustas naaber, kuidas elas varem San Fransiscos, kus olla ostnud uue matšalka, teenija pakkinud ostud lahti, matšalkat vannituppa ei ilmunud ega ilmunud, aga serveeriti aurutatuna ja garneerituna. Kilpkonnalooga illustreeris Jones, kuidas sakslased keerasid radarisegajaid tugevamaks vähehaaval, nii et tugevnemine jäi inglastel märkamata, ning kui ühtäkki põrutasid kolm suurt sõjalaeva päise päeva ajal Brestist läbi Inglise kanali Saksamaale, oli see Inglismaale nii ootamatu, et midagi ette ei võetudki ja laevad jõudsid edukalt kohale. Muidugi on hämmastav ka leidlikkus, kuidas koodnimega Wotan ja Freya peidetud süsteemide olemus – et esimene on navigeerimissüsteem ja teine on valveradar tegevusraadiusega sada miili – selgus üksnes germaani mütoloogia abil ning kuidas teise suure radarisüsteemi, Würzburgi tegevusraadius leiti veel enne seda, kui inglased teadsid, kuidas see välja jäeb, ainuüksi selle järgi, et sakslased tellisid Rumeeniasse ühe ja Bulgaariasse kaks. Milleks muuks kui rannavalveks, oletas Inglise tehniline luure, ning mõõtis kaardilt ära kummagi ranniku pikkuse. Seda ka, et taktikalist aerofotot harrastas Inglismaal esialgu umbes nagu üks inimene (sest tema lennukil oli parem aerofotokaamera kui lennuväe professionaalidel), kes oli esimene, kes nägi radarit Freya aerofotol, kuigi fotol oli radari kaitsevalli läbimõõt ½ mm ning mis ta tähelepanu püüdis, oli leid, et stereofoto kahel järjest tehtud võttel heidab selle keskel olev püstine ese pisut (0,1 mm) kitsama varju kui järgmisel, st see ese on pildistatud pöörduvana. Ning ka Brunevali eduka radarihõivamiseni viinud avastuse teinud tema, mõeldes, miks teeb fotol nähtud tee ühes kohas seletamatu käänaku. Brunevalist võeti kaasa varajase Würzburgi olulisi juppe ja koostööaldis Saksa radarioperaator, tänu millele ja kellele töötati välja hilisemad radarihäiremeetodid (Windows teiste hulgas). Saksa ja Inglise radarite vahe oli, et Inglise radarid olid ehitatud kehvasti, aga operaatorid olid oskuslikud, Saksamaal vastupidi.

Lennukipiletid.

FB-s levib naljapilt, kuidas Putini sõbranna kurdab, et ta tahtis Vovalt naistepäevaks „не Крым, a крем”.