Olen täitsa ehmatanud, kui vaatan üht 1995. a pilti ja avastan, et seal on antenni otsas inimene, mida ma mäletamisi ei ole seal pildil mitte kunagi varem märganud:
Võimalik seletus on lihtne: tollane kaamera ei näidanud pildiotsikus kogu kaadrit; kui see oli slaid, võis jääda ülaserv raami varju; kui see oli negatiivil, ei suurendatud teeninduses kogu kaadrit.
Hommikul saksa keele eksam: leian, et 0,3 mm harilik pliiats kirjutamiseks hästi ei kõlba, sest iga väiksemagi kui pliiatsivajutuse peale süsi murdub; kui lasta toetavast torust paista ainult nii vähe sütt, et ei murduks, peab sütt edasi lükkama igal kirjutusreal. Muidu ega teema arendamine mulle mingit raskust ei tee, eks ju. Teemaks on andmekaitse vs. eraelu kaitse, aga selmet kirjutada teemal „Snowden hea, NSA paha”, arutlen pisut küpsemalt, et huvitav, et praegu nutetakse jälgimise pärast, aga alles paar aastat tagasi teise samalaadse skandaali ajal hõisati, et maailma saladustega on nüüd lõpp ja küll on hea. On aga mälu, ütlen (aga ei kirjuta). Ja andmekaitse alaku inimesest endast, näiteks enda elektroonilise intellektuaalomandi korrastamisest, kasvõi andmekandja püsivuse ja muude andmesäilituse põhimõtete selgeks tegemisest. Ja et ega sideliikluse jälgimine ole sama kui üksikisikute jälgimine nagu vanasti, mil suurt arvutusvõimsust ei olnud. Ning mida inimesel üldse karta on, kui ta on olnud korralik kodanik ja valgust kartvaid tegusid teinud ei ole. Taolised üllad mõtted tulid pähe kirjandi kirjutamisel (õigemini kui et me teadsime umbkaudseid teemasid ette, siis olin põhipunktid välja mõelnud juba eile õhtul).
Õhtul teine, kirjalik eksam, raskem kui arvata: suuna juhatamist me näiteks üldse õppinud ei ole. Lugemine, kuulamine, kirjutamine. Kirjutamisülesannete lehel on esimene külg taoline, et esimene mõte on, et siin on nüüd küll midagi valesti ja kus konks on. Et täida ankeet: nimi, sünniaeg, sünnikoht, perekonnaseis, harrastused jne. Teine ülesanne on pisut ootamatu: kutsu töökaaslane kinno. Eks oli läinud nii, et jõudsin läbi vaadata ainult hommikuse eksami asjad ja praeguse eksami kolmapäevaseks osaks õppides keskendusin dialoogile „Turul”. See kinno kutsumise dialoog oli ükskord teemaks küll, aga kes enam mäletab. Loen hoolikalt sõnu, et ei tuleks liiga lühike.
No comments:
Post a Comment