E, 2467. päev: Kentuki poisid

Leian juhuslikult, et kaunis põõsas Cayratia japonica on maakeeli rändav kahvanägu. Selle ajel hakkan otsima Kentuki lõvi päritolu omal käel ja leian mitu võimalust:

• 1860. aastatel viibis Venemaal USA diplomaat, kes võis ületada uudiskünnise, sest aitas kõvasti kaasa Alaska ostmisele, ja kelle hüüdnimi oli kah Kentuki lõvi – kuigi kust muidugi võis tema nimi jõuda suvalise külapoisini? Ehkki samas kandnud Clay kaasas kaht laetud püstolit ja nuga ning seadnud kodu kaitseks üles tamasseri rauad kahuri ning kuivõrd Kentucky hõivati punanahkadelt juba ligi sajand varem, võis elu-olu Tootsi ajal olla seal juba kaunis rahulik. (Peale selle oli Clay Venemaal, kui 1861 kaotati pärisorjus, millest ta kodumail Lincolnile rääkis, ning Lincoln kuulas huviga, ning mis edasi sai, on teada.)
• Kentuki Lõviks kutsuti ka maletajat Jackson Showalterit, aga tema oli Tootsi eakaaslane ja suurte tegudeni jõudis alles hiljem.
• Ning siis oli tõesti olemas Metsiku lääne seiklusjutt The Lion of Kentucky, aga selle üht haruldast eksemplari säilitava raamatukogu oletusel ilmus see alles 1909, nii et kuigi „Kevade” kirjutamise ajaks võis Luts seda (või selle saksa mugandust?) näinud olla, ei saanud Toots seda veel lugeda. Eesti tõlget ma ESTERist ei leia. Google Booksi link on siin: link (Londoni kirjastuse Aldine sarja Boys’ Own Library nr 26; selle pealkirjaga sarju oli eri aegadel mitu).

Kirjandusteadlased on uurinud Tootsi lugemust põhjalikult: link.