11.1.14

L, 2458. päev: meest sõnast, mõõdikulugejat aluspüksist

Veeretan terve päeva selle nahka, et ootan mõõdikulugejat, kes on lubanud tulla kell 14.00–16.00, aga kogemusest on teada, et võib tulla juba tund varem.

Tolmutan ära toa.

Puhastan ära läpakakuvari.

Loen raamatu läbi (Wodehouse, Something Fresh).

Onkel tuleb kell 15.48 ja veedab peadpidi köögikapis ainult minuti, kusjuures taskulamp ja peegel on tal endal. Seekord on elu edasi läinud ja tal on uuelaadsed aluspüksid, mis venivad ja värvel püsib ilusti vöökohas, mitte ei paljasta persepragu nagu tavaliselt. Mis ühtlasi meenutab, et mul peaks kuskil olema teenekalt rahvaluulespetsialistilt saadud „Vürst Rasvamagu”, mis eepos kuulus mu ema aegsesse tudengirepertuaari, aga mida ta etles meile alati sõnadega „ühel kaugel maal elas kord vürst Rasvamagu, / kellel oli nii lai persepragu, / et igaüks, kes selle üle tahtis ehitada silda, / otsekohe kukkus persekukkund inimeste kilda, / ja edasi läheb teie jaoks liiga ropuks”.

No comments: