Tööl juhtub, et kõrvaltoa iirlane tuleb toanaabri juurde ja väidab, et talle ei meeldi, kuidas mu laual on raamatud ümber kukkunud. Kinnitan, et on reede, ma sean raamatud ära minnes ilusti püsti tagasi, aga ta ruttab ette ja seab raamatud püsti ise.
Õhtul on aga suisa ime. Töölt tulles näen, kuidas paarkümmend meetrit minu ees kakerdab mööda käigurõdu joodiknaaber, õnneks minu ukse taga peatumata, nii et ma ei pea teda oma ukse juurest ära ajama ega politseiga ähvardama, ja naaldub kogu keharaskusega vajutama naabri kella. Kõige rohkem veerand tunni pärast kostab ukse tagant hääli ja uksesilmast paistavad tursked tumedates ürpides kogud rääkimas karmil häälel kellegagi. Üks neist keerab end veidi ja neil ongi seljal kiri POLICE. Vohoh.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment