Kuivõrd minu jaoks on öökullihuikene kell kolm vahepealse pooleteisttunnise une tõttu juba hommik, käsitan seda laupäevana, mitte reedena. E jaoks on veel reede. Seega kui kola üleval, käe-jala eest peaaegu komistamiskindlalt laiali pandud (päeval komistan kaks korda kontorisse pandud suure kohvri taha, sest ega ma kontorilaua juurde astudes ju tuld põlema pane ja tavaliselt kontori keskel ju midagi ees ei ole; aga selle lahendab kohvri nihutamine 30 cm paremale), on E jaoks õhtusöök ja minu jaoks hommikusöök, ühes tervitusveiniga. Nendin, et varem ei ole ma kell pool kuus hommikul, hommikusöögi kõrvale veini joonud, aga et pärast seda läheme uuesti magama, siis võiks seda siiski lugeda nagu õhtusöögi ja hommikusöögi vaheliseks ooteks.
Võitlus kelladega, mis helisevad täiesti ootamatult ja laupäeva hommiku jaoks kohatul ajal ning tingimata ükshaaval ja mille vaigistamiseks tuleb kõndida korra ka teise tuppa.
Päeval kõigepealt tutvustamas Štaflikule ja Špagetkale jõeäärt. Kuigi jõgi on aknast vaadates madalam kui ükspäev (mil maantee serva alt paistis jõeäärsel Vere tänaval olevat vilkuritega auto, nähtavasti pumpamas kellegi keldrist või kanalisatsioonist jõge ära – ja Vere tänava maanteepoolses otsas oli valmis pandud ka silt, mida muidu pannakse üleujutatud tänavate otsa), on vesi ikka tavalisest kõrgem, porikarva kollane ja vool on äge. Kõnnime kokku umbes 1½ km. Näitan Špagetkale, kuidas jalakäijasilla laudade vahelt alla vaadates paistavad tormlevad vood, ja ta lööb põnnama.
Siis E-le kuukaart ja väga pikalt prismas (kus on meeletu rahvas ja ma sõidan seal esimest korda käruga, mis läheb hästi, sest kuigi käru tagumised rattad ei pöördu nagu tavalistel kauplusekärudel, on kellaosakonna klaaskapid hästi tugevast klaasist ja põranda küljes kinni), veel kaks vaipa ning paar õhukest mälupulka kirjasõbrale piltide saatmiseks, sest ma ei viitsi kogu korteris olevat DVD-kuhja läbi proovida, et äkki läpakas ikka kirjutab mõne korralikult.
Sooja on 14 °C.
Õnnestub kahe arvuti haakimine sama ruuteri taha. Pärast mitu osa „Fawlty Towersit”.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment