Täna mäsleb jõgi veel rohkem kui eile, kuid vesi nagu kõrgem ei ole. Seekord teeme pika tiiru mööda jõeäärt Patagooniani ja mööda maanteed tagasi, vahepeal metsas (kus Šp. läheb indu täis, kuigi on porine ja libe ning eemalt passib jalutusrihmata dobermann) ja lõpupoole koos vajaliku ergutusega. Õnneks on märg ja Šp. ei saa heita maha.
Täna on jahedam kui eile, nii 5 °C.
Õhtul pikalt kodutööde parandamist ja siis mitu jagu „Isa Tedi”.
Saan läbi kerge raamatukese, mis väidetavasti jutustas raketi V-2 sõjalisest kasutamisest kõik. Huvitav, ainuüksi selle kasutamisest sõja lõpus Saksamaal on mul hoopis toekam kõvade kaantega paks raamat (lugemata). Seda ma ei teadnud, et sõja järel toodeti raketti N. Liidus edasi, kuigi keski kindral olla praalinud, et selle alkoholikogusega, mille üksainus selline rakett mõne minuti jooksul põletab, vallutaksid tema väed mis tahes linna, ja et Scud-rakett arendatud hoopis Saksa õhutõrjeraketi Wasserfall ainetel (nagu et selle kütus ja oksüdant plahvatasid kokkupuutel, neid ei pidanud eraldi süütama nagu V-2s) ning et kuivõrd esialgu olid tuumalõhkepead raketile panemiseks suurevõitu, mõeldi N. Liidus välja lõhkepea, mis pritsinud laiali radioaktiivset vedelikku.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment