K, 1493. päev: naaber liftis

Liftis on naaber, kellega satume hommikuti mõnikord sama bussi peale. Kuulda on, et lift tuleb korrus altpoolt, mida ikka juhtub, kui on vajutanud nuppu ka korrus kõrgemal ootaja. Mis aga on tavatu, on see, et lift sõidab edasi hoopis ülespoole, peatudes esti mu pealetulekust korrus kõrgemal ja siis uuesti viimasel korrusel, enne kui alles päris alla sõidab. Kolm võimalikku seletust on, et 1) naaber on kõik nupud läbi vajutanud, 2) et vaadelda, kes tuleb lifti kust korruselt, või 3) eelmine sõitja näppis liftist väljumisel kõik nupud läbi. Naaber sõidab bussiga Kirikmäele, minust kaugemale.

Päeval sajab mingit lume moodi asja.

Õhtul valmib lõplikult mu kursuse eksamitööde hindamine, millest mul on muidugi ainult hea meel, sest osalisi oli seekord umbes kolm korda rohkem kui ideaalne ja nad võtsid asja tuima innuga. Brr. Olen lubanud igaühele rohket tagasisidet ja seega saavutasin kopipeistimise osavuses kõrgema järgu.

* * *

Pakun välja mõtte, et võiks uurida, kas inimeste uhhuulembus korreleerub kirjandus-, muusika- ja kunstimaitsega. Ehk siis kas siis, kui inimene ei suuda mõelda oma peaga ühes valdkonnas ja usub igasugu pähemääritavat jama, usub ta ka teises valdkonnas, et see või too kirjanik või laululooja või kunstnik on seepärast hea, et kõik ju nii räägivad, selmet asi järele kaaluda ise, st mõtiskella teemal, kas pisarakiskumine ja primitiivsus ja kitš on ikka väärt.