E, 1470. päev: talveuni

Väga pikk maadlemine äratuskelladega.

Õhtul on postkastis Soome sõbra jõulukaart, mille vahel väga heas seisundis brošüür „Helsingi juht 1938” koos kahepoolse kaardiga. Kuigi see nähtavasti ei ole esimene eestikeelne Helsingi reisijuht (1935 ilmus paksem ja fotodega), rääkimata eestikeelsetest Soome reisijuhtidest („Soome teejuht 1914”, „Sõida Soome!” 1929, „Sõida Soome! II” 1931, „Soome kutsub” 1936), oli see just see aeg, mil Helsingis käisid lühikesel turismireisil koguni mu vanaisa ja vanaema, millest vanaema rääkis elu lõpuni ja alles 1990. aastatel selgus, et see, mida ta nimetab kaljukirikuks, ei ole mitte alles 1969 kalju sisse rajatud Temppeliaukio kirik, vaid Kallio kirik, mis oli 1930. aastatel juba valmis ja oluline vaatamisväärsus. Peaks ilmarahva rõõmuks ära skannima – seal on lahedaid Eesti turistidele suunatud reklaame ja lõbus eesti-soome vestmik (hotellis, restoraanis, poes).