Saame prantsuse keele eksamitulemused kätte. Kohe alguses kinnitab õpetaja, et kõik on läbi saanud, mille peale meenub kuulsa õppefilmi algusest koht, kuidas kahveltõstukikooli õpetaja õnnitleb samuti vastseid lõpetajaid, kes on kursuse kõik läbi saanud. Ennatlikult, sest kohe oma esimesel tööpäeval (ning ühtlasi nii enda kui ka mitme töökaaslase viimasel töö- ja elupäeval) põhjustab lõpetaja Klaus palju drastilisi vigastusi. Minu prantsuse keele oskused on Klausi tõstukijuhtimisoskustega järelikult samalaadsed.
Avastan sõnastikust, et walkie-talkie on prantsuse keeles talkie-walkie! ☺
Olen kohal juba enne algust ja ära saab 75 min pärast. Minu kirjatükist on 9 näitelausesse pääsenud seekord ainult 2. Kui kohtumajas heljuks pisut tilgastanud jahukaste lõhn, oleks see täpselt koolimaja nagu kord ja kohus.
Kõrvalmaja järjest väheneb; suur lõugutusmasin on pandud tükke algosakesteks (kivi, teras, alumiinium) lagundama ja tekkinud kribalaid hunnikutesse sortima.
Linnast uus kuukaart, raamatupoest kaks Pariisi-raamatut. Ühe taga oleva kaardi vahele on erilise hoolega peidetud turvamärgis (avastan selle alles reedel), mis paneb poevärava mitu korda järjest hüüdma. Siis maksimarket, kus ma tavaliselt käin reede õhtul, nii et pean sealt naastes endale kinnitama, et ei-ei, täna ei ole reede, ei ole midagi, et viskan jalad seinale ja homme tööle ei lähe.
Oodatud äikest täna ei tule.
Tänasel Sinsheimi pildil pange tähele ka taustal piiluvat mannekeeni; päris normaalne, onju?
No comments:
Post a Comment